/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2022/05/10/14542448t1h79c5.jpg)
Ebasoodsad lapsepõlvekogemused on seotud kiirema vananemisega, ilmnes Chicago Northwesterni ülikooli Feinbergi meditsiinikooli teadlaste uuringus, vahendab Medical Xpress.
Vananemist kiirendab üllatav tegur
Ajakirjas JAMA Network Open avaldatud teadustöös «Ebasoodsate lapseea kogemuste seos kiirema epigeneetilise vananemisega keskeas» kasutasid teadlased 30 aastat kestnud koronaaruuringu andmeid, et kinnitada, et epigeneetikat mõjutavad muutused on seotud ebasoodsate teguritega lapsepõlves.
Epigeneetika uurib geenide avaldumisega seotud muutusi, mis pole otseselt seotud DNAga. Geenidele avalduv mõju reguleerib nende aktiivsust, näiteks seda, kas potentsiaalselt ohtlik geen on nii-öelda suikunud või kutsub esile haiguse.
Lapseea ebasoodsaid kogemusi kirjeldatakse üldiselt kui vägivalda, kuritarvitamist, hooletusse jätmist, turvalisuse ja majandusliku kindluse puudumist peres. Mida rohkem on kahjulikke mõjusid, seda suurem on mõju tervisele, nendivad teadlased.
Teadlased kasutasid andmeid, mis olid algul mõeldud, et uurida südame-veresoonkonnahaiguste arengut soodustavaid tegureid. CARDIA uuringut alustati esimese tervisekontrolliga 1985. aastal, 30 aasta jooksul viidi läbi ka kaheksa järelkontrolli. Analüüsis kasutati ka küsimustikku, mille täitsid osalejad uuringu 15. aastal.
Uuringu 15. ja 20. aastal mõõdeti ka viit DNA avaldumisega seotud parameetrit, mida seostatakse bioloogilise vananemise ja pikaajaliste tervisemõjudega. Lapsepõlves nelja või enama ebasoodsa teguriga kokku puutunud inimeste tulemusi võrreldi nendega, kel oli neid vähem. Selgus, et suurem arv ebasoodsaid mõjureid tähendas kiiremat vananemist epigeneetilisel tasandil.
Lapsepõlves nelja või enamat ebasoodsat tegurit kogenud osalejatel oli tõenäoliselt kronoloogilisest kõrgem epigeneetiline vanus, sõltumata nende sotsiaalmajanduslikust staatusest varases või hilisemas elus. Tulemused viitavad, et lapsepõlve negatiivsed mõjurid võivad mängida rolli erinevate epigeneetiliste kohastumuste tekkes, mis püsivad ka hilisemas elus ja võivad olla seotud haigusriskiga.