Allergiatest: Millal peaks kahtlustama allergiat? Kas lastel on võimalik allergia teket ennetada?

Tervisepooltunnis on külas Regionaalhaigla pulmonoloog-vanemarst Svetlana Sergejeva. Räägime Eestis levinud allergiatest, kaasaegsetest ravivõimalustest nagu immunoteraapia ja saame teada, kas elujärje ja üldhügieeni paranemine on ka tegelikkuses aidanud kaasa allergiate sagenemisele.

Foto: dr Svetlana Sergejeva

Kui palju inimesi Eestis kannatab allergia all?

Nagu me kõik teame, on meie ühiskonnas palju allergia all kannatavaid inimesi. Statistika põhjal esineb igal viiendal inimesel elu jooksul mõni allergia. Tegemist on sagedase probleemiga. Küll aga ei saa öelda, et esinemissagedus oleks suures tõusujoones, pigem oleme jõudnud n-ö platoole, kus numbrid püsivad samas suurusjärgus.

Millised on levinumad allergiad?

Suur erinevus on laste ja täiskasvanute allergiate vahel. Laste seas on kindlasti suurimaks probleemiks toiduallergia, kuid õnneks kasvavad enamus sellest vanemaks saades välja. Täiskasvanutel näeme rohkem hingamisteedega seonduvaid allergiaid. Väliste allergeenide seas on enam levinud õietolmud ning tubastest allergeenidest Eestis kodutolmulest.

Seoses elujärje ja üldhügieeni paranemisega esineb väidetavalt ka rohkem allergiaid. Kas steriilsem keskkond on ka tegelikkuses aidanud kaasa allergiate sagenemisele?

Tegemist on ühe teooriaga, nn hügieenihüpoteesiga, mida on ka kinnitanud teadlaste uuringud. On vaadatud ja võrreldud erinevast keskkonnast pärit inimesi ja leitud, et teooria peab paika. Allergia on immuunsüsteemiga seonduv haigus ja kui immuunsüsteem ei pea võitlema nii paljude patogeenidega nagu varem, siis otsib ta endale muud tegevust ja võib reageerida ohutute substantsidega, näiteks õietolmuga. Nii kujunebki allergiline reaktsioon.

Kas lastel on võimalik allergia teket ennetada?

Antud küsimust on palju uuritud ja on proovitud leida preventatiivseid meetodeid, mis võiksid vähendada lapsel hilisemas elus allergia tekkeriski. Suuremat tulemust aga uuringud ei andnud ning ei ole soovitatav siduda lapsi potentsiaalsetest allergeenidest vabadele dieetidele. Kõike tuleb hoida mõistlikkuse piirides ja lasta lapsel elada nii, nagu talle vajalik.

Kas selle all mõeldakse seda, et kui lapsevanemad, lootuses allergiat ennetada, ei anna lapsele näiteks pähkleid ja mett, siis see tegelikult ei aita?

Lapse toidusedel peaks olema selline nagu pediaatrite poolt on ette nähtud. Igal toidul on oma aeg, mil seda lapse menüüsse lisada. Kui mõtleme tavatingimustele, siis ei anta ju pähkleid imikule ja alla üheaastasele lapsele niikuinii. Nagu ütlesin, siis tuleb lapsele anda toiduaineid vastavalt pediaatrite juhtnööridele.

Paljudel esineb nahaärritusi või köha, mis võib olla allergilise päritoluga. Millal peaks kahtlustama allergiat ja kuidas seda diagnoosida?

Allergiasümptomeid on erinevaid ja nad sõltuvad allergeenist. Kui näiteks igal kevadisel õiteajal tekib inimesel köha ja nohu, siis on põhjust kahtlustada õietolmuallergiat. Samuti kui teatud toiduaine tarbimisel on tulemuseks kindlad reaktsioonid. Kahtluse korral peab pöörduma allergoloogi vastuvõtule, kus tehakse vajalikud uuringud. Praktiliselt kõik uuringud on Regionaalhaiglas kättesaadavad, nii naha- kui veretestid. Hingamisteedega seonduvate probleemide jaoks on ka olemas kopsufunktsioonimõõtjad.

Allergia esinemisvormid varieeruvad raskemast kergemani. Kui avastan, et maasikasöömine tekitab minus allergilise reaktsiooni, siis kas peaksin selle oma dieedist täielikult välistama või lootma, et väikesed kogused harjutavad organismi ja reaktsioon väheneb?

Üldiselt on soovitatav allergeenist hoiduda. Harjutamist ei soovitata. Küll aga on olemas meditsiiniline vahend immuunsüsteemi harjutamiseks nimega spetsiifiline immunoteraapia. Patsiendile süstitakse või pannakse keele alla suures koguses allergeeni, et organism harjuks ning kui keskkonnas tuleb ette väiksema koguse allergeeniga kokkupuude, siis keha ei reageeri. Tagasihoidlikumatest allergiatest rääkides, tuleb oma peaga mõelda. Kas ma olen peale kahe maasika söömist valmis end järgmise ööpäeva sügama või pigem hoidun. Antud juhul ei tasu ämbritega maasikaid süüa, lootuses, et organism kohaneb.

Paljud vanemad teavad, et lapse allergia võib suuremaks sirgudes ära kaduda. Kui sagedasti seda ette tuleb ja millised allergiad täiskasvanueas kaovad?

Kõige sagedamini kasvatakse välja toiduallergiatest. Teada on ka mustrid, et lastel esineb varajases eas piima- või munaallergia, millest vaikselt kasvatakse välja. Mõned kahjuks ei kasva nendest allergiatest välja, kuid nad on vähemuses. Täiskasvanute allergiad jäävad paraku inimest saatma kogu eluks.

Kui suure tõenäosusega tekib täiskasvanueas allergiaid juurde?

Tavaliselt tekivad täiskasvanueas allergiad inimestel, kellel oli juba lapsepõlves allergilisi reaktsioonie. Näiteks on inimesel teada kassiallergia. Ta on olnud tubli ja pole kassi koju võtnud, kuid ühel hetkel otsustab, et tahaks ikkagi kodulooma ja võtab koera. Kui inimesel on ühe looma suhtes allergia, siis on suur tõenäosus, et areneb risk teise looma vastu. Ei ole mõtet kokkupuudet allergeeniga suurendada, vaid pigem vältida.

Rääkides ohtlikumatest allergilistest reaktsioonidest, siis meedias leidub näiteid inimestest, kes pole mitmel korral herilase nõelamisele allergiliselt reageerinud ja kellel äkitselt tekib järgneval nõelamisel paistetus ja allergia. Kui suur see oht on?

Tõsiste reaktsioonide oht on alati olemas ja just nõelamiste suhtes tuleb olla väga ettevaatlik. Et esimestel nõelamistel pole allergiat tekkinud ei tähenda, et järgmisel hetkel ei teki anafülaktilise šokiga eluohtlikku situatsiooni. Nõelamine on oluline allergeen, samuti toidud ja ravimid. Tubaste allergeenide või õietolmuga me Eestis sageli eluohtlikke situatsioone ei näe.

Kui aga toiduga, näiteks pähklite või mereandidega, tekib inimesel äge reaktsioon, siis kuidas saavad kaaskodanikud teda aidata?

Õnneks on Eestis selleks puhuks saadaval haigekassa poolt sponsoreeritud ravim - adrenaliini autoinjektor, mida nii pere- kui eritohtrid 100% soodustusega välja kirjutavad. Inimene, kellel võib areneda ohtlik reaktsioon, peaks seda adrenaliinisüstalt või autoinjektorit alati kaasas kandma. Soovitavalt võiks seda leiduda nii kodus, autos kui töökohal. Autoinjektori manustamine on esimene samm, sest ta on loodud nii, et seda oleks mugav kasutada ka stressisituatsioonis inimesel. Järgmine samm on kutsuda kiirabi. Tavaliselt juhtub selline situatsioon ootamatult ning kiirelt reageerimine on oluline. Ümbritsevad inimesed peaksid kannatanu panema lamavasse asendisse ja jalad tõstma kõrgemale. Selle võttega saab igaüks hakkama. Siis kutsuda kiirabi ja alustada elustamisprotseduuriga, mis võiks kõigil selge olla.

Seda vist väga sageli ei juhtu, et inimene herilase nõelamisest ränga šoki saab?

Kindlasti mitte, sest õnneks on eluohtlikke anafülaktilisi šokke üleüldiselt vähe. Küll aga on inimesel, kellel on allergiline taust, suurem risk selleks, et ühel päeval tuleb ette eluohtlik situatsioon. Neid juhtumeid on siiski harva ja minu teada on Eesti süsteem nende raviga ilusti hakkama saanud.

Kuidas suhtuda käsimüügiravimitesse? Kui palju on neist abi sümptomite leevendamisel ja millistes olukordades peaks neid tarvitama?

Tegu on antihistamiinsete vahenditega ja nad on võtmekiviks allergia ravis. Antud juhul me ei ravi mitte allergia põhjust, vaid sümptomeid. Antihistamiinsed ravimid on olnud ja jäävad väga efektiivseteks, neist on kasu ka näiteks allergilise riniidi puhul. Suurt abi on neist ka õietolmu ravis ja naha sügelemise ohjamises.

Millised on teie arvates olulisemad asjad, mida iga inimene peaks allergia kohta teadma nii enda puhul kui kaasinimeste aitamisel hädaolukorras?

Allergiate puhul on olulisim ravivõte allergeenist hoidumine. Kui on karta allergeenist tekkivat eluohtlikku situatsiooni, siis peab patsient ise olema sellise reaktsiooni ohjamiseks valmis. Nagu mainisin, siis meil on Eestis vastavaks juhuks ravimid olemas, mida kanda kaasas käekotis või taskus. Kõrvalolijad peavad olema valmis allergikule appi tulema ja kui pole vajalikku ravimit käepärast olemas, siis esimene võte on asetada allergik lamavasse asendisse ja panna jalad ülespoole. See võte on päris paljusid elusid päästnud.

Regionaalhaigla on kõrgema astme haigla, kus tegeletakse eelkõige keeruliste ravijuhtumitega. Kas allergia sümptomite esinemisel on mõtet PERH-i pöörduda?

Kindlasti tasub. Allergoloogilisi uuringuid teostame pulmonoloogiakeskuses, kus on olemas kõik vajalikud võimalused. Ootame oma vastuvõtule nii täiskasvanuid kui lapsi. Teostame ka sisuliselt ainsat efektiivset allergia ravivõtet nimega spetsiifiline immunoteraapia. Kui allergiaga on probleeme, siis on patsient igati oodatud Regionaalhaigla vastuvõtule.

Kõiki Tervisepooltunni podcaste saad kuulata SIIT ja rohkem infot Regionaalhaigla Pulmonoloogiakeskusest.