Füsioterapeut selgitab, kas liigeste ragistamine on ikka ohutu

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

«Neid raginaid on erinevaid. Üldjuhul seda, mida me ise tekitada suudame, põhjustab liigesrõhu vabanemine. See on see, mida kasutavad kiropraktikud, füsioterapeudid mõnikord manipuleerimise kontekstis, või inimesed ise, kui nad näiteks sõrmi tõmbavad,» selgitas füsioterapeut Rainar Vahtrik. 

Liigese vahelt vabanev õhumull tekitabki teada-tuntud klõpsuva heli. Sarnast heli võivad tekitada ka kõõlused iseeneslikult, kui need kitarrikeelena edasi-tagasi hüppavad. Vahtriku kogemuse põhjal sõltub ragina kuuldavale toomine eeskätt inimese liikuvusest. Jäigema kehaga inimesed peavad nägema selleks hüpermobiilsetest inimestest vaeva palju rohkem.

Vahtrik märkis, et ragistamisega kaasnev pingete vähenemine võib vähemalt ajutiselt vähendada teatud valusid, näiteks seljavalu.

Liigeste ragistamine võib parandada liikuvust ja tekitada hootist mõnutunnet. Kuigi tegevus pole ka otseselt ohtlik, soovitab füsioterapeut tõsisemate valude ja liikuvusprobleemide korral otsida abi arstilt, kirjutab Novaator. 

Uuemate teadusuuringute põhjal ei ole ragistamine kui selline ka kuidagi ohtlik. Ehkki kunagi kahtlustati muu hulgas, et see on seotud artriidi tekkega, ei leidnud seos hiljem kinnitust. «Ainukesena võib käte jõud madalamaks minna. Ent sellele viidanud uuringus kippusid ragistavad inimesed ka rohkem alkoholi jooma ja suitsetama ehk see ei pruugi olla ragistamisega seotud,» lisas füsioterapeut.