/nginx/o/2023/06/26/15415447t1hb017.jpg)
Pikaajalisel UV-kiirgusel on nahale negatiivne toime, sest see aitab kaasa lamerakulise nahavähi ja basaalrakulise nahavähi tekkele. Tugevad päikesepõletused, mis on saadud lapse- ja noorukieas, on seotud naha melanoomi tekkeriski suurenemisega.
Ultraviolettkiirguse toime nahale on kõige aktiivsem ehk kahjulikum keskpäeval, kirjutab Eesti Vähiliit. UV-indeksi väärtuse kasvades suureneb oht inimese nahale ja silmadele ning kahjustused tekivad kiiremini. UV kiirguse päevadoosid on meie laiuskraadidel suuremad suvel, kevadisest pööripäevast kuni sügisese pööripäevani, edastab riigi ilmateenistus.
UV-indeksi väärtused varieeruvad päeva jooksul, indeks on kõige kõrgem mõne tunni vältel keskpäeval. UV-kiirgus muutub ohtlikuks ja tekitab nahapõletusi paljudel inimestel, kui UV-indeks kerkib üle kuue. Õrna nahatüübiga inimesed peaksid päikesekaitsekreeme kasutama juba siis, kui UV-indeks kerkib üle 3-4.
UV-indeksit vaata SIIT.