Millised näevad välja kopsud, kui suitsetada 20 aastat järjest?

Suitsetamine kahjustab tervist. Foto: Shutterstock

Tubakasuits tekib suitsetamisel tubaka hõõgpõlemise protsessis, mille käigus eraldub üle 4000 keemilise ühendi ja aine. Sisse hingatud tubakasuitsust imenduvad ained vereringesse ning pääsevad kõikjale inimese kehas. Pole ühtegi organit, mida tubakakeemia ei kahjustaks.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on tubakatarvitamine seotud vähemalt 25 haiguse tekkega ning tubakatarvitamist peetakse maailmas suurimaks surmade põhjustajaks, kirjutab tubakainfo.ee.

Tubakas on kantserogeense toimega, põhjustades vähki vähemalt 12 erinevas kehapiirkonnas: kopsudes, suuõõnes, ninaõõnes, paranasaalsiinustes, neelus, kõris, söögitorus, pankreases, maos, maksas, neeruvaagnas, põies. Samuti põhjustab tubakas müeloidset leukeemiat ehk verevähki.

Tubaka tarvitamine põhjustab 40 protsenti südame-veresoonkonnahaigustest (infarkt, insult), 80 protsenti kroonilisest obstruktiivsest kopsuhaigusest ja 90 protsenti kopsuvähist.

90 protsenti kopsuvähijuhtudest on seotud tubaka tarvitamisega, tubakasuitsus sisalduvad kantserogeenid ja tõrv põhjustavad vähi teket ja soodustavad vähi edasiarenemist. Kopsuvähk on haiguse alguses varjatud kuluga. Kui tekivad sellised sümptomid nagu veriköha, hingamisraskus, võib vähk olla juba levinud ka teistesse kehaosadesse, eriti luudesse, maksa, ajju.

See video näitab kahte sigade kopsude komplekti, mida ventileeritakse. Mustad kopsud näitavad, millised näevad kopsud välja pärast 20 aastat, kui on suitsetatud kaks pakki sigarette päevas.