Suvekuumus, grill ja alkohol — suur oht südame tervisele
26. juuni 2023, 16:24
Confido kardioloogia õde Keiu-Karin Michelson selgitab blogis, kuidas suvekuumus ja suvised kombed võivad mõjuda südame tervisele.
Millised ohud on suvekuumusel meie tervisele?
Välisõhutemperatuur kõigub ööpäevas pidevalt, ent kui soojakraade on harjumuspärasest rohkem, näiteks üle 24 kraadi, võib vererõhk tõusta, insuldi risk suureneda ja tekkida infarktioht. Selles, kas inimene suudab väga kuuma ilmaga piisavalt maha jahtuda, mängivad rolli vanus, rasvumine, vedelikupuudus, ülekuumenemine, palavik, südameveresoonkonna haigused, vereringehäired, diabeet, päikesepõletus, retseptiravimite ja alkoholi tarbimine jpm.
Kui palju mängib siin rolli suvine elustiil?
Suvel suureneb näiteks alkoholi tarbimine, mis tõstab vererõhku. Samuti kipub suvine ööuni olema lühem. Kui lisanduvad ebatervislikud toitumisharjumused ja ülekaalulisus, võib vererõhk tõusta. Grillimine ei ole üldiselt tervislik toiduvalmistamise viis, sest toit küpseb reeglina liiga kaua või kõrgel temperatuuril. Grillimise asemel tasub kaaluda vokkimist ja aurutamist. Oluline on ka piisav uni, mis aitab hoida südame ja veresoonkonna tervemana.
Kuidas enda südant suvisel perioodil säästa?
Kui inimesel üldiselt vererõhuga probleeme pole, ei peaks asjata muretsema. Küll aga tasub silmas pidada, et kõrgenenud vererõhuga ei kaasne üldiselt äratuntavaid sümptomeid. Seetõttu tasub mõõta vererõhku ka puhkuse ajal. Kui aga arst on juba vererõhu ravimid välja kirjutanud, ei tohiks neid ka puhkuse ajal unustada. Vererõhku saab alandada, olles füüsiliselt aktiivne, toitudes tervislikult ja muutes vajadusel elustiili. Füüsilise aktiivsuse kõrval tuleb tähelepanu pöörata ka enesetundele. Kui käed või jalad lähevad paiste, tekib iiveldus, pea käib ringi ja süda klopib, tuleb leida varjulisem ja jahedam koht ning teha puhkepaus. Kuna suvel higistame rohkem, tuleb ka vedelikku rohkem tarbida. Une ajal tuleb jahutada ruumitemperatuuri.
Milliseid kardioloogilisi uuringuid võiks suvel teha?
Soovitan mõõta kolesterooli, vererõhku, teha EKG ja koormustest. Kui terviseseisundis on tunda muutusi või koormustestis täheldatakse leidu, tuleb koostöös raviarstiga teha lisauuringuid, näiteks Holter-monitooringu või vererõhu 24 tunni monitooringu.