Leitud on uus depressioonitüüp

Depressiooniga kaasneb ka muud kui kurbustunne. Foto: Shutterstock

Teadlased on esimest korda tuvastanud uue depressiooni alatüübi. Selle ilminguteks on näiteks raskused ette planeerimisel, enesekontrolli puudumine ja halb keskendumine. Seni pole aga selge, milline on parim ravi nende sümptomite leevendamiseks.

Avastuseni jõudsid Stanfordi ülikooli meditsiinimeeskonna juhid, kasutades patsientide uurimiseks küsitlusi, teste ja aju pildistamist. Käitumisviiside kaudu avalduvate kõrgemate ajufunktsioonide häiritus on üks depressiooni tunnusjoon, ja teadurite sõnul on just see 27 protsendi patsientide puhul peamine probleem, mille vastu pole head ravi.

Psühhiaatria ja käitumisteaduste vanemautor Leanne Williamsi sõnul avaldub depressioon erinevatel inimestel erineval viisil. Doktor Laura Hack kommenteerib, et psühhiaatritel on vähe depressiooni mõõtmise vahendeid, mis aitaks teha raviotsuseid. Selle tõttu kaasati uuringusse depressiooniga patsiendid ja need, kel seda polnud diagnoositud. Enne ja pärast uuringut viidi patsientide seas läbi küsitlus erinevate sümptomite ja käitumise hindamiseks uurimaks töömälu, otsustuskiirust ja tähelepanu. 

Lisaks küsitlustele, testidele ja aju pildistamisele manustati uuringus 1008-le depressioonis täiskasvanule ühte kolmest antidepressandist - estsitaloraam (teise nimega Lexapro), sertraliin (Zoloft) ja venlafaksiin XR (Effexor). Pärast kaheksa nädalat kestnud uuringut lõpetasid katse 712 patsienti, kellest 27 protsendil halvenes planeerimis- ja keskendumisvõime ning vähenes aktiivsus teatud eesaju piirkondades. On võimalik, et need samad ajupiirkonnad mõjutavad ka aktiivsus- ja tähelepanuhäire esinemist. 

Uuringute läbiviijate sõnul on üks suuremaid väljakutseid selgitada katse-eksituse meetodi abil välja patsiendile parim ravi, kui katse lõpus üks ajufunktsioon halveneb ja teine paraneb. Selle tõttu loodavad uuringu eestvedajad Williams ja Hack teha tulevikus täiendavaid uuringuid sarnase diagnoosiga inimeste kohta, kasutades selleks erinevaid ravimeetodeid, näiteks nagu transkraniaalne magnetstimulatsioon (TMS) ja kognitiiv-käitumislik teraapia (CBT). Samuti plaanitakse katsetada ka teistsuguste ravimitega, näiteks guanfatsiin, mida sagedasti seostatakse tähelepanuhäirega ja hüperaktiivsusega.

«Olen tunnistajaks kannatusele, lootuse kadumisele ja suitsidaalsuse suurenemisele, mis ilmnevad siis, kui inimesed läbivad meie katse-eksituse protsessi» 

Doktor Hacki sõnul on see selle pärast nii, et uuringut alustatakse ravimite manustamisega, millel on sama toimemehhanism kõigile depressiooniga inimestele, kuigi depressioon ei väljendu kunagi kõigil samasugusena. Loodetavasti võib antud uuring aidata sellest aru saada ja tänu sellele ka ravimeetodeid tulevikus muuta.