Paljude inimeste päev ei alga enne, kui kohvitass on tühi. Arvatakse, et kohv muudab erksamaks, mistõttu juuakse seda, et virguda ja töövõimet parandada. Portugali teadlased uurisid kohvijoojaid, et mõista, kas ärksus sõltub kofeiini omadustest või on see seotud kohvijoomise kogemusega, vahendab Medical Xpress.
Kohvi mõju kohta tehti üllatav avastus (9)
«On levinud ootus, et kohv suurendab erksust ja parandab psühhomotoorset funktsioneerimist,» ütles ajakirjas Frontiers in Behavioral Neuroscience ilmunud uuringu autor, Minho ülikooli professor Nuno Sousa. «Kui mõista paremini mehhanisme, mis on selle bioloogilise nähtuse taga, avaneb võimalus seda mõjutavaid tegureid ja isegi selle mehhanismi potentsiaalseid eeliseid uurimida.»
Teadlased kaasasid uuringusse inimesi, kes jõid vähemalt ühe tassi kohvi päevas ja palusid neil kofeiini sisaldavaid jooke vähemalt kolm tundi enne uuringut mitte tarbida. Nad küsitlesid osalejaid sotsiaaldemograafiliste andmete kogumiseks ja tegid seejärel kaks lühikest funktsionaalse MRT skaneeringut: ühe enne ja teise 30 minutit pärast kofeiini tarbimist või kohvi joomist. Aju uurimise ajal paluti osalejatel lõõgastuda ja lasta mõtetel rännata.
Teadlased eeldasid, et kohvi joonutel on suurem aktiivsus eesaju koorega seotud ajuühendustes, mis on täidesaatvate protsesside ja eneserefleksiooni alus.
Leiti, et jõudeolekut mõjutava ajuvõrgustiku ühenduvus vähenes nii pärast kohvi joomist kui ka lihtsalt kofeiini tarbimist, mis annab suurema valmiduse väljuda puhkeseisundist ja hakata tööülesandeid täitma.
Kuid kohvi joomine suurendas ka ühenduvust visuaalse töötlusega seotud võrgus ja aju osades, mis on seotud töömälu, funktsionaalse kontrolli ja eesmärgipärase käitumisega. Seda ei juhtunud, kui osalejad tarbisid ainult kofeiini, aga puudus kohvijoomise elamus. Teisisõnu, kui on soov erksusest pakatada, siis uuringu järgi kofeiin üksi ei aita – selle juurde peab kuuluma kohvijoomise elamus. Armastatud joogi tarbimisega on seega arvatavasti seotud ootused, mida aju ise täitma hakkab.