Lapsepõlve rikastamine selle tegevusega arendab hoogsalt aju

Mitmekülgne suhestumine maailmaga arendab aju. Foto: Shutterstock

Lapsed, kes hakkavad varakult enda rõõmuks lugema, sooritavad hiljem paremini vaimse võimekuse teste ja neil on parem vaimne tervis, selgus USA-s enam kui 10 000 noorukiga tehtud uuringus.

Ajakirjas Psychological Medicine avaldatud uuringus kirjutavad Ühendkuningriigi ja Hiina teadlased, et ligikaudu 12 tundi lugemist nädalas on seotud ajustruktuuri soodsate muutustega, mis võib tulemusi selgitada.

Lugemine lõbu pärast võib olla lapsepõlves oluline ja nauditav tegevus. Erinevalt kõnest, mis areneb väikelastel kiiresti ja kergelt, on lugemine õpetatud oskus ning areneb aja jooksul.

Lapsepõlves ja noorukieas areneb aju, mistõttu on see oluline aeg vaimset arengut ja ajutervist toetava käitumise kujundamiseks. Seni on aga olnud ebaselge, millist mõju avaldab laste varases eas lugema julgustamine aju arengule, tunnetusele ja vaimsele tervisele hilisemas elus.

Cambridge'i, Warwicki ning Fudani ülikooli teadlased uurisid USA noorukite aju arengut mitmesuguste andmete põhjal, sealhulgas kliinilised intervjuud, vaimse funktsionaalse võimekuse testid ja ajuskaneeringud. Varakult ehk kahe kuni üheksa aasta vanuselt huviga lugema hakanud noori võrreldi nendega, kes hakkasid seda tegema hiljem või üldse mitte. Analüüsis võeti ka arvesse paljusid olulisi tegureid, sealhulgas sotsiaal-majanduslikku olukorda.

10 243 uuritust oli 48 protsendil vähe kogemusi oma lõbuks lugemisega või nad hakkasid seda tegema hilises lapsepõlves. Ülejäänud pool oli veetnud kolm kuni kümme aastat huviga lugedes.

Testide abil, mis mõõtsid selliseid tegureid nagu verbaalne õppimine, mälu ja kõne areng ning õpiedukus koolis, leiti tugev seos varases lapsepõlves oma lõbuks lugemise ja noorukieas saavutatud positiivsete tulemuste vahel.

Lugemishimulistel lastel oli ka parem vaimne heaolu, mida hinnati mitmete kliiniliste skooride ning vanemate ja õpetajate aruannete põhjal. Sealhulgas esines neil vähem stressi ja depressiooni märke, samuti oli parem tähelepanu ja ilmnes vähem käitumisprobleeme, nagu agressioon ja reeglite rikkumine.

Lapsed, kes hakkasid varakult oma lõbuks lugema, veetsid ka noorukieas nädalavahetustel vähem aega ekraanide taga – näiteks telerit vaadates või nutitelefoni või tahvelarvutit kasutades. Samuti magasid nad rohkem.

Varases eas oma rõõmuks lugema hakanutel oli mõõdukalt suurem ajupindala ja -maht, sealhulgas erinesid nende mitmed vaimse funktsionaalse võimekusega seotud ajupiirkonnad vähem lugenute omadest.