Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) vähiuuringute agentuuri hinnangul võib laialdaselt levinud magusaine aspartaam soodustada vähi teket, vahendab Reuters.
WHO: levinud magusaine võib soodustada vähi teket
Rahvusvaheline vähiuuringute agentuur (IARC), WHO allüksus, kuulutab allikate sõnul järgmisel kuul võimalikuks kantserogeeniks ühe maailma levinuma kunstliku magusaine aspartaami. Seda leidub nii Coca-Cola dieetjookides kui ka paljude teiste firmade taljet säilitada aitavates karastusjookides, närimiskummides ja maiustustes.
IARC-i otsus, mis valmis selle kuu alguses pärast rühma välisekspertide koosolekut, annab hinnangu, kas miski on potentsiaalselt ohtlik või mitte, tuginedes kõigile avaldatud tõenditele. See ei võta arvesse, millises koguses saaks toodet ohutult tarbida.
IARC-i varasemad otsused erinevate ainete võimaliku ohtlikkuse kohta on tekitanud tarbijates muret nende kasutamise pärast, andnud alust kohtuasjadele ja survestanud tootjaid retsepte uuesti looma ja kasutama alternatiivseid aineid. See on kaasa toonud kriitikat, et IARC hinnangud võivad avalikkust segadusse ajada.
WHO lisaainete komitee JECFA vaatab samuti üle aspartaami kasutamise võimalikud ohud ja milline võiks olla ohutu kogus, ning peaks oma järeldustest teatama samal päeval, kui IARC oma otsuse avalikustab – 14. juulil.
Alates 1981. aastast on JECFA väitnud, et aspartaami on ohutu tarbida lubatud piirides. Vanade hinnangute kohaselt peaks näiteks 60 kilo kaaluv täiskasvanu iga päev jooma 12–36 purki dieetlimonaadi – olenevalt joogis sisalduva aspartaami kogusest –, et see kujutaks endast ohtu. Seda seisukohta on seni laialdaselt jaganud Ameerika Ühendriikide ja Euroopa tootmis- ja tarbimisnorme reguleerivad asutused.
IARC-i pressiesindaja ütles, et nii IARC-i kui ka JECFA komiteede järeldused pidid olema kuni juulini konfidentsiaalsed, kuid lisas, et need on teineteist täiendavad. Ta märkis, et IARC-i järeldus kujutab endast esimest olulist sammu aine kantserogeensuse mõistmiseks. Lisaainete komitee «viib läbi riskianalüüsi, mis määrab kindlaks teatud tüüpi kahju (näiteks vähi) esinemise tõenäosuse teatud tingimustel ja kokkupuute tasemetel.»