Iga teine eestimaalane sooviks kogeda rohkem positiivseid emotsioone

Pilt on illustreeriv. Foto: Külli Kittus/Unsplash

Peaasi.ee tellitud küsitlusest selgus, et headest emotsioonidest oma elus tunnevad enim puudust mehed, 50-59-aastased ja Lõuna-Eesti elanikud. Vaid 38% inimestest tunneb, et nende elus on piisavalt positiivseid emotsioone. Keskmisest suuremat rahulolu positiivsete emotsioonide olemasoluga väljendasid 60-74-aastased ja pigem eesti rahvusest vastajad.

«Rõõmustav tendents on, et 43% vastanutest oli kevade jooksul vaimse tervise vitamiine kasutanud. Kasutati nii liikumist kui ka positiivsete emotsioonide juurde loomist. Enda tervise tugevdamisega saab lihtsate vahenditega tegeleda igaüks ja tervitatav tendents oli endale logelemise lubanute arvukus, seda oli teinud iga teine. Julgeks soovitada ka suvisel ajal panustada ühele põhivajadusele, suhete tugevdamisele. Ühistest ettevõtmistest, vestlustest lõkke ümber pere ja sõpradega ammutatud läheduse tunne aitab ka sügisel ja talvel end toekamalt tunda,» rääkis Peaasi.ee tegevjuht, kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa

Küsitlusest selgus, et 40% inimestest kohtub sõpradega 1-2 korda kuus, samas kui 31% kohtub sõpradega sellest harvem või peaaegu üldse mitte. Kolm või enam korda kuus kohtub sõpradega 28% vastanutest.

«Heade emotsioonide ja suhete kõrval on oluliseks vaimse tervise vitamiiniks ka piisav uni, liikumine ja tasakaalustatud toitumine. Küsitluse tulemused une osas on murettekitavad, sest alla kolmandiku magab vähemalt kaheksa tundi ööpäevas, mis on uuringute järgi soovitatav uneaeg täiskasvanutel. Liikumisharjumuste osas on olukord parem, sest enam kui pooled inimesed liiguvad nädalas vähemalt 150 minutit või rohkemgi, mis jääb soovitatava liikumisnormi, vähemalt 20 minutit päevas, piiresse,» selgitas Anna-Kaisa Oidermaa.

Iga kolmas vastanu tegeleb iganädalaselt liikumisharrastuse või füüsilise treeninguga rohkem kui 150 minutit, 39% tegeleb 50-150 minutit ning 28% vähem kui 50 minutit.

Küsitlusest selgus, et 22% inimestest peab oma söömisharjumusi kaootiliseks ja 5% jätab sageli söögikordi vahele. Oma söömisharjumusi peab korrapäraseks 34% vastajatest.

Peaasi.ee tellitud küsitluse viis läbi Socio uuringukeskus eesmärgiga selgitada välja, kuidas Eesti elanikud oma vaimse tervise tugevdamiseks kasutavad viit vaimse tervise vitamiini: positiivsed emotsioonid, head suhted, uni ja puhkamine, liikumine, tasakaalustatud toitumine.

Peaasi.ee tegeleb vaimse tervise edendamise, probleemide ennetuse, varase sekkumise ja häbimärgistamise vähendamisega meie ühiskonnas. Peaasi.ee on pälvinud oma tegevusega 2020 aasta tervisesõbra tiitli ning presidendi sotsiaaltöö aastapreemia. 2020. aasta lõpus tunnustati Peaasi.ee-d kodanikuühiskonna aasta tegija ja aasta vabaühenduse tiitlitega.