Dementsuse suurema tekkeriskiga seostub keskeas tõstatuv tegur

Menopausi korral on kaebuste põhjuseks östrogeeni taseme langus organismis. Foto: Shutterstock

Menopausi ajal hormoonasendusravi kasutamine on seotud dementsuse ja Alzheimeri tõve suurenenud esinemissagedusega, viitab Taani teadurite British Medical Journal uues numbris avaldatud uuring.

Sagenemist täheldati pikaajalist menopausijärgset hormoonravi saanute hulgas, aga ka lühiajaliste kasutajate seas menopausi tüüpilises vanuses (55-aastased või nooremad).

Need leiud vastavad suurima sellel teemal läbi viidud kliinilise uuringu omadele ja teadlased nõuavad täiendavaid uuringuid, et saada teada, kas selles uuringus täheldatud seos hormoonravi kasutamise ja suurenenud dementsusriski vahel näitab põhjuslikku mõju.

Uuringu läbi viinud teadlased nendivad, et kuigi uuringul on mitmeid tugevaid külgi, ei tohiks praegu käsitleda seost kui põhjuslikku.

Menopausi hormoonravi kasutatakse tavaliste menopausi sümptomite, nagu kuumahood ja öine higistamine, leevendamiseks. Ravi hõlmab tablette, mis sisaldavad ainult östrogeeni või östrogeeni ja progestageeni kombinatsiooni, samuti nahaplaastreid, geele ja kreeme.

Suured vaatlusuuringud on näidanud, et menopausijärgse hormoonravi pikaajaline kasutamine on seotud dementsusriski suurenemisega. Kuid menopausiaegse hormoonravi lühiajalise kasutamise mõju tuleks veel põhjalikult uurida. Samuti on olnud ebaselge erinevate ravirežiimide mõju dementsusriskile.

Teadmistelünkade täitmiseks hindasid Taani teadlased seost kombineeritud östrogeeni ja progestiini (sünteetiline progestageeni) ravi kasutamise ja dementsuse tekke tõenäosuse vahel vastavalt hormoonravi tüübile, kasutamise kestusele ja kasutuseale.

Tuginedes riiklikele registriandmetele, tuvastasid nad 5589 dementsusjuhtumit ja 55 890 samas vanuses isikut, kel ei olnud aastatel 2000–2018 dementsust. Kõik uuringusse kaasatud nased olid aastal 2000 vanuses 50–60 ja neil ei olnud sel ajal diagnoositud dementsust.

Arvesse võeti ka muid olulisi tegureid, sealhulgas haridust, sissetulekut, hüpertensiooni, diabeeti ja kilpnäärmehaigusi.

Keskmine vanus dementsuse diagnoosimisel oli 70. Enne diagnoosimist olid 1782 (32 protsenti) inimest uuritavast grupist ja 16 154 (29 protsenti) kontrollgrupist saanud östrogeen-progestiiniravi keskmiselt alates 53. eluaastast. Keskmine kasutusaeg oli hiljem dementsusdiagnoosi saanute puhul 3,8 aastat ja kontrollgrupi tervete hulgas 3,6 aastat.

Tulemused näitavad, et võrreldes inimestega, kes ei olnud kunagi ravi kasutanud, oli östrogeen-progestiiniravi saanud inimestel 24 protsenti suurem risk dementsuse tekkeks, isegi naistel, kes said ravi 55-aastaselt või nooremana.

Pikema kasutamise korral olid määrad kõrgemad, ulatudes kuni 74 protsendini üle 12-aastase kasutusaja korral.

Dementsuse suurenenud esinemissagedus oli sarnane pideva (östrogeeni ja progestiini võetakse iga päev) ja tsüklilise (östrogeeni koos progestiiniga võetakse 10–14 päeva kuus) ravirežiimi puhul.

Ainult progestiiniravi ja ainult vaginaalse östrogeeni kasutamine ei olnud seotud suurema dementsuse esinemissagedusega.

See on vaatlusuuring, mistõttu ei saa sellega kindlaks määrata ilmingu põhjust.