Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

TAI spetsialistid selgitavad, miks viivad vigastused nii palju inimesi manalateed

Copy
Vähemalt 75-aastaste inimeste vigastustest moodustavad ligi kolmveerandi kukkumised, millest veidi enam kui pooled toimuvad kodus.
Vähemalt 75-aastaste inimeste vigastustest moodustavad ligi kolmveerandi kukkumised, millest veidi enam kui pooled toimuvad kodus. Foto: Shutterstock

Tervise Arengu Instituudi (TAI) hiljaaegu avaldatud statistikast selgus, et sarnaselt eelmistele aastatele oli 2022. aastal kõige sagedasemaks vigastuse põhjuseks kukkumine, millele järgnesid enese äralöömine ja inimese või looma tekitatud vigastus. Vigastusjuhtudega kaasnevad ravikulud küündisid 2022. aastal 53 miljoni euroni.

Kõige vanemas vanuserühmas (vähemalt 85-aastased) on vigastusjuhtude (4700 juhtu) kasv jõudnud tagasi Covid-19 eelsele tasemele. Kiire vigastusjuhtude arvu kasv on aset leidnud ka 35–44-aastaste vanuserühmas. Vigastusjuhud vanuserühma kohta olid 25–34-aastaste noorte täiskasvanute vanuserühmas langustrendis juba enne koroonapandeemiat ja langesid ka eelmisel aastal (14 protsenti võrreldes Covid-19 eelse ajaga). Vähemalt 75-aastaste inimeste vigastustest moodustavad ligi kolmveerandi kukkumised, millest veidi enam kui pooled toimuvad kodus. Vähemalt 85-aastaste iga teine vigastus leiab aset kodus ja kodus juhtunud vigastustest on 80 protsenti kukkumised.

Vigastusurmi oli 2022. aastal 983. Kõige sagedasem põhjus oli juhuslik mürgistus (24%), millest lõviosa moodustasid alkoholimürgitused (136 juhtu). Juhuslikele mürgistustele järgnesid juhuslikud kukkumised (22%) ja enesetapud (20%). 

Postimehe terviseportaal uuris Tervise Arengu Instituudi spetsialistidelt, miks on vigastussurmade statistika just selline ning mida saaks tulevikus parandada. 

Vigastussurmad 100 000 elaniku kohta on ajas aeglaselt kasvav trend. Miks see nii on? Kas inimesed muutuvad hooletumaks või on põhjused elustiilis?

Kommenteerib TAI paikkondade tervise edendamise osakonna juhataja Triinu Purru:

Vaadates vigastussuremuse üldkordajat 100 000 elaniku kohta, selgub, et peamiste probleemidena joonistuvad välja juhuslikud kukkumised ja alkoholimürgistused, mis on ajas pidevalt kasvanud.

Surmad 100 000 elaniku kohta põhjuse, soo ja vanuserühma järgi: Suremuse üldkordaja 100 000 elaniku kohta: juhuslik kukkumine ja alkoholimürgistused.
Surmad 100 000 elaniku kohta põhjuse, soo ja vanuserühma järgi: Suremuse üldkordaja 100 000 elaniku kohta: juhuslik kukkumine ja alkoholimürgistused. Foto: Tervise Arengu Instituut

Kukkumise risk suureneb vanusega. Juhusliku kukkumise tõttu saavad surma rohkem meessoost isikud ning probleem algab juba alates 35. eluaastast, mis viitab meeste suuremale riskikäitumisele (ohutaju puudumine) ning ka töö iseloomule (füüsiline töö). Üle 80-aastaste puhul on mõningatel aastatel olnud ülekaalus naiste kukkumise tõttu surma saamised.

Lisaks füüsilisest keskkonnast tingitud ohtudele on kukkumiste riskitegurid on näiteks alkoholijoove, samuti kehv füüsiline vorm ja ülekaalulisus. Tervise Arengu Instituudi 2022. aastal läbi viidud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu (TKU) kohaselt oli 16–64-aastastest Eesti elanikest ülekaalus või rasvunud 46 protsenti naistest ja 60 protsenti meestest. Oma füüsilist vormi ja kehalist võimekust hindas 2022. aastal heaks ligi kolmandik 16–64-aastastest, kuid keskmiselt iga kuues hindas seda halvaks.

Ülemäärane kehakaal on suuresti seotud tasakaalust väljas toitumise ja vähese liikumisega. 2022. aasta TKU andmete alusel kaks kolmandikku tööealisest rahvastikust köögivilju päevas vähem kui toitumissoovitustes ette nähtud 300 g ja pooltel jäi värskete puuviljade või marjade päevane kogus alla 200 g. Kuigi värskeid marju või puuvilju ja värsket köögivilja üldse mitte söönute osa on ajas järjepidevalt vähenenud, jääb enamikul nende toidugruppide tarvitamine endiselt alla soovitusliku taseme. Samuti näitavad sama uuringu andmed, et vaid väike osa elanikkonnast liigub piisavalt – iga päev tervisele vajalikul määral piisavalt aktiivseid ligikaudu vaid 10 protsenti elanikest. Tervisespordiga tegeles TKU andmetel kord aastas või üldse mitte umbes veerand täiskasvanud elanikkonnast.

Teine probleemkoht on alkoholi tarbimine, mida näitab ka alkoholist tingitud mürgistuse tõttu surma saamised ning samuti suurendab alkoholijoobes olek teiste vigastuste riski (sh kukkumised, ründed, liiklusõnnetused jne). Alkoholi tarvitamine on alates 2018. aastast olnud kasvavas trendis. Eesti konjunktuuri instituudi andmetel tarvitati 2021. aastal 11,1 liitrit absoluutalkoholi 15-aastaste ja vanemate elanike kohta, mis on 2018. aastaga võrreldes liitri võrra rohkem. Selgelt viitab tarbimise kasv, et alkoholi hind on liiga taskukohane.

Kuidas ennetada kukkumisi eelkõige vanemas vanuserühmas ning milliseid muutuseid kodukeskkonnas ette võtta, et kukkumisi ennetada?

Kommenteerib TAI paikkondade tervise edendamise osakonna juhataja Triinu Purru:

2021. aastal juhtus 38 protsenti kukkumistest kodukeskkonnas, seega on oluline kodukeskkonna ohutumaks muutmine. Vanemaealiste kukkumiste ennetamisel on oluline roll ka perekonnal ja lähedastel, kes hindaksid, et kodud oleksid neile võimalikud ohutud. Vajadusel saab abi ja nõu saamiseks pöörduda ka Sotsiaalkindlustusameti või kohaliku omavalitsuse poole.

Päästeamet on kodukeskkonna vigastusriskide projekti raames võtnud fookusesse muuhulgas vanemaealiste koduohutuse. Soovitused on leitavad Päästeameti kodulehel ja loodud infomaterjalis. Lisaks on Päästeameti poolt loodud brošüür.

Suur osa kukkumisi juhtub tänavatel. Kui palju juhtub õnnetusi populaarsete elektritõukeratastega?

Kommenteerib TAI paikkondade tervise edendamise osakonna juhataja Triinu Purru:

16 protsenti kukkumistest juhtus 2021. aastal tänaval-teel, mis on oluline info ka kohalikele omavalitsustele, et hinnata riskikohti oma piirkondades (teede seisukord, jää-lumetõrje, pinkide olemasolu jne).

Kergliikur on istekohata elektri jõul liikuv sõiduk, näiteks elektriline tõukeratas, elektrirula, tasakaaluliikur või monoratas. 2021. aastal toimus kergliikuritega 223 liiklusõnnetust, 2022. aastal juba 348, kus hukkus ka üks juht. 2022. aastal oli 72 protsendil juhtudest tegemist ühesõidukiõnnetustega ning 67 protsenti õnnetustest juhtus Tallinnas.

Millises vanuserühmas inimestega juhtub kõige enam vigastusi?

Kommenteerib TAI paikkondade tervise edendamise osakonna juhataja Triinu Purru:

Kuigi vigastusi juhtub enim lastega, suurenevad ravikulud vanuse kasvades, sest õnnetused on raskemad ja taastumine aeglasem. 66 protsenti vigastuste ravikuludest kulus 2021. aastal üle 50. aastaste raviks. Alla 20. aastastele vigastuste raviks kulus 10 protsenti raviraha.

Vigastuste välispõhjused 100 000 elaniku kohta 2022. ja 2021. aastal.
Vigastuste välispõhjused 100 000 elaniku kohta 2022. ja 2021. aastal. Foto: Tervise arengu instituut

Tervisekassa andmetel jagunesid 2021. aastal vigastuste ravikulud järgnevalt:

Vigastuste ravikulude jagunemine 2021. aastal
Vigastuste ravikulude jagunemine 2021. aastal Foto: Tervise arengu instituut

 

Tahtlik enesevigastus on Eestis suur probleem, eriti noore elanikkonna seas. Millist abi või võimalusi tuleks pakkuda, et enesevigastamist vähem oleks?

Vigastuste välispõhjused (tahtlik enesekahjustus) 100 000 elaniku kohta 2021-2022. aastal.
Vigastuste välispõhjused (tahtlik enesekahjustus) 100 000 elaniku kohta 2021-2022. aastal. Foto: Tervise arengu instituut

Vaimse tervise probleemid on Eesti rahvastikus laialt levinud. Igal viiendal (20%) Eesti inimesel on ärevushäire risk ning enam kui veerandil (28%) depressiooni risk. Vaimse tervise probleemid noorte hulgas süvenevad ning ka naiste depressiooni ja ärevushäirete risk on suurem. Eriti suures riskis on alaealised tüdrukud, kelle depressiivsete episoodide kogemine on kasvanud. Tervise Arengu Instituudi läbiviidava Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu (HBSC) 2022. aasta andmetel tundis viimase kuue kuu jooksul kurbust ja masendust sagedamini kui kord nädalas koguni 40% tüdrukutest ja ligi viiendik poistest.

Depressiivsete episoodide kogemisega on tugevalt seotud üksindustunne. 2022. aasta HBSC andmetel tundis end viimasel 12 kuul alati või enamasti üksikuna 13 protsenti poistest ja 25 protsenti tüdrukutest. Viimasel aastal depressiivseid episoode kogenud noortest tundis end alati või enamasti üksikuna koguni 41 protsenti. Üksindustunne sagenes vanusega ja oli igas vanusegrupis tüdrukutel umbes kaks korda sagedam kui poistel. Samuti on aastatega suurenenud noorte osatähtsus, keda vaevavad suitsiidimõtted. Suitsiidimõtteid esines 2022. aasta HBSC uuringule eelnenud aasta jooksul 14 protsenti poistest ja 30 protsenti tüdrukutest. Suitsiidimõtteid esineb vähem noortel, kelle pere majanduslik olukord on hea, kelle enesehinnanguline tervis on väga hea, muredest rääkimine vanematega on kerge ja kellele meeldib koolis.

Kommenteerib TAI vaimse tervise edendamise osakonna juhataja Mari Rull:

Enesevigastuste vähendamiseks tuleb välja arendada valdkonnaülene ennetussüsteem. Kõige olulisem on lapse esimese kolme eluaasta toetamine. Lapse esimestel eluaastatel on lapse aju areng kõige kiirem – sel ajal luuakse ajus seosed, mis mõjutavad emotsionaalselt arengut ja käitumist. Just esimesed eluaastad annavad aluse kogu edasiseks eluks ning ennetuse suunamine väikelastele on kõige suurema mõjuga investeering. Oluline on teha kõikidele vanematele kättesaadavaks vanemaharidus ning toetada lapsevanamaks saamist juba raseduse ajal. Toetada tuleb positiivset lapse ja vanema suhte tekkimist, leida üles väikeste lastega pered ja pakkuda hinnangutevaba tuge juba raseduse ajal kui ka lapse esimestel eluaastatel.

Valdkonnaülese ennetuspoliitika osas on toimunud viimase kahe aasta jooksul positiivsed arengud – astutud on esimesed sammud ennetuse kvaliteedi tõstmisel ning lepitud kokku valdkonnaülese ennetuse tähendus ja eesmärgid: toetada kogu elanikkonna, eeskätt laste ja noorte arengut, sotsiaalsete oskuste õpet, elukeskkonda, toimetulekut ja heaolu. Valdkonnaülest ennetust riigi tasandil koordineerib 2022. aastast alates ennetusnõukogu. TAI juhib ennetusnõukogu nõustavat ning ennetuse kvaliteedi tõstmisele suunatud ennetuse teadusnõukogu.

Selleks, et püsivalt noorte enesevigastamist vähendada, tuleb investeerida ennetussüsteemi väljaarendamisse, laiendada tõenduspõhiste ennetustegevuste valikut ja parandada olemasolevate tõenduspõhiste ennetustegevuste kättesaadavust. Ennetusvaldkond vajab lisaressurssi, et jõuda jätkusuutliku ennetuspoliitikani, mis võimaldab lisaks süsteemi arendustegevustele ära hoida halbu valikuid ennetustegevuses, toetada kohalikke ennetustöö tegijaid ning jõuda toimivate tegevustega rohkemate inimesteni.

Mõned head näited:

  • tõenduspõhine vanemlusprogramm «Imelised Aastad», mis on mõeldud 2–8-aastaste laste vanematele, kes soovivad kas ennetada võimalikke laste käitumisprobleeme, tulla toime perekriisidega või kelle peres kasvavad esmaste käitumishäiretega lapsed;
  • koolikeskkonnas rakendatav VEPA käitumisoskuste mäng, mis on kooli esimeses astmes sobiv tõenduspõhine ennetustegevus, mis vähendab noorte riskikäitumist ja mõjutab positiivselt laste elukäiku. Tegemist on õpetaja meetodite kogumiga, mis aitab arendada mängulisel viisil õpilaste eneseregulatsiooni ja sotsiaal-emotsionaalseid pädevusi.
  • ennetus- ja peretöökeskuse tegevusmudel «Perepesa», kus pakutakse kõigile lapsevanematele tuge (sh ämmaemanda koduvisiit vastsündinu perre, vanemahariduse toetamine jne).

Vigastussurmasid 100 000 elaniku kohta oli kõige rohkem Võrumaal. Valgamaal oli kõrge suremus mürgistuse ning tahtliku enesevigastuse tõttu. Mis teie hinnangul sellist trendi Lõuna-Eestis põhjustab?

Kommenteerib TAI paikkondade tervise edendamise osakonna juhataja Triinu Purru:

Kagu-Eestis võib ühe probleemina välja tuua töötuse. Tööga hõivatute osakaal on antud piirkondades ülejäänud Eestiga võrreldes tunduvalt madalam nagu ka Ida-Virumaal. Maakondlike vigastuste ülevaadetes paistis Ida-Virumaa 2021. aastal Eesti keskmisega võrreldes silma suurte ravitud rünnete ning muude juhuslike kukkumiste poolest.

Ida-Virumaa puhul on probleemiks ka madal haridustase – 2021. aastal oli 86 protsenti antud piirkonna elanikest põhihariduse või madalama haridustasemega. Antud näitaja Võrumaal oli samal aastal 21 protsenti, Valgamaal 29 protsenti ning Põlvamaal 26 protsenti. Võrdluseks Harju- ja Tartumaa, kus põhihariduse või madalama haridusega isikute osakaal oli Eesti madalam 20 protsenti. Samas on Ida-Virumaa puhul olukord paranema hakanud, sest tänaseks on antud näitaja langenud juba 78 protsendini.

Tagasi üles