Dementsed inimesed on andekad just nende teadmiste omandamisel

Vananedes ei tohi jätta aju treenimist hooleta Foto: Shutterstock

Dementsust seostatakse tihti mälukaotusega ja seisundiga, kus ollakse teistest sõltuv. Uute uuringute kohaselt leiti, et vastupidi levinud tõekspidamistele on dementsusega inimestel võime omandada uusi teadmisi terviseseisundist hoolimata.

Dementsus ei ole haigus, vaid hulk sümptomeid, kus ajapikku toimub ajufunktsioonide (mõtlemine, mälu, arutlemine, planeerimine) järk-järguline langus. Dementsuse süvenemisel ei ole inimene võimeline teostama igapäevaelu toimetusi ja muutuda võivad nii tema käitumine kui ka isiksuse omadused, vahendab Tartu Ülikooli Kliinikum.

Dementsus ei ole vananemise normaalne osa. Normaalse vananemise puhul võib inimene unustada nimesid, telefoninumbreid või asjade paiknemist, kuid tavaliselt mõtleb ta välja lahenduse, kuidas unustatud nime või numbrit leida. Dementsusega inimene aga unustab rohkem ja tal on probleeme lahenduste leidmise ja asjade läbimõtlemisega, vahendab Tartu Ülikooli kliinikum.

Rootsi Linköpingi ülikoolis valminud doktoritööga seonduvalt soovis uuringu autor Elias Ingebrand näha, kuidas mõjutab dementsus õppimist. Eesmärk oli lükata ümber eeldused, et dementsusega inimesed on passiivsed ja see, et neil on raskusi sotsialiseerumisega.

Paljud varasemad dementsuse uuringud on keskendunud tegevuste uuestiõppimisele, kuid Ingebrand soovis oma uurimistöös katsetada, kas dementsusega inimesed on võimelised õppima juurde uusi oskusi sotsiaalses keskkonnas. Uuring hõlmas uute sõnade õppimist või juhuslike inimeste nimede meeldejätmist.

Ta andis tahvelarvutid kümnele dementsuse erivormidega inimesele, kellest kaheksa elasid hooldeasutuses. Keegi neist polnud varem tahvelarvutit kasutanud. Uuringus osalejate ülesandeks oli kasutada töötajate või pereliikmete toega tahvelarvuteid nii, nagu nad seda ise soovisid. Nutiseade tegi patsientide kasutamise ajal videosalvestist, et näha, millega dementsed patsiendid selles tegelevad. 

«Tulemus oli minu jaoks üllatav,» kommenteerib Ingebrand. «Eeldasin, et tahvelarvuti lebab lihtsalt seal nende ees ja patsiendid hakkavad hoopis millegi muuga tegelema, kuid katse tõestas, et nad keskendusid selle kasutamisele.»

Vaatamata tõsisele mälukaotusele ja suhtlemisraskustele, õppisid osalejad nelja kuni viie nädala jooksul järk-järgult tahvelarvutit iseseisvamalt kasutama.