Sellest viirusest põhjustatud vähkkasvajatesse haigestuvad järjest nooremad mehed ja naised

Papilloomviirus (HPV). Illustratsioon Foto: Shutterstock

Vähkkasvajatesse haigestumine suureneb järjest nooremate meeste ja naiste seas. Selle üks põhjus võib olla nakatumine inimese papilloomviiruse ehk HPVga.

Eestis saab igal aastal üle 200 mehe ja naise HPVst tingitud suuneeluvähi diagnoosi ning numbrid näitavad kasvutrendi soost olenemata. See on põhjus, miks enamik arenenud meditsiiniga riike on tänaseks pakkunud võimaluse kõigile kooliealistele poistele ja tüdrukutele end HPV vastu vaktsineerida, Eestis saavad vaktsineerimisprogrammi alusel kaitse täna ainult tüdrukud.

PERHi vanemarst-günekoloog ja Eesti Kolposkoopia Ühingu esimees Aleksandra Šavrova toob välja, et HPVst tingitud suu- ja neelupiirkonna vähkkasvajat leidub tavaliselt rohkem nooremate patsientide seas. Suitsetamise vähenemine enamikus kõrge sissetulekuga riikides on viimastel aastatel aidanud kaasa pea- ja kaelavähi esinemissageduse vähenemisele, kuid paraku on samal ajal suurenenud HPVga nakatumine, mis on oluliselt suurendanud suuõõne ja -neeluvähi esinemissagedust noorematel, tervisliku elustiiliga naistel ja meestel.

HPV on väga nakkav viirus

HPV on kõige sagedasem sugulisel teel leviv viirus, selgitab dr Šavrova. Viirused levivad inimeselt inimesele otsesel kokkupuutel naha ja limaskestadega. Viirus võib ka kõige väiksemate naha- või limaskestavigastuste kaudu organismi tungida.

See juhtub eelkõige nahapiirkondade intiimse kokkupuute või väga tiheda kehalise kontakti korral, nt suudlemise, silitamise või pettingu ajal. «Viirusi on võimalik ka oraalseksi käigus edasi anda, nakatades nõnda suuneelu,» täpsustab arst.

Skriining on abiks vaid emakakaelavähi ennetuses

Peale suuneeluvähi on HPVst tingitud vähkkasvajateks kõige laiemalt teada emakakaelavähk, lisaks häbemevähk ning peenise- ja pärakuvähk. Kui emakakaelavähi varaseks avastamiseks on lisaks sõeluuring, siis teiste vähkkasvajate puhul skriiningu võimalused tehniliselt puuduvad ning ennetuseks on nakatumise vastu vaktsineerimine.

«Rääkides HPV-positiivsest vähkkasvajast, tekib meil seos ainult emakakaelavähiga. Kuigi mõlemat põhjustavad HP-viirused, on siin siiski mõningad erinevused,» rääkis dr Šavrova. «Näiteks HPV 16 tüüp põhjustab üle 90 protsendi HPV-positiivsetest suuõõne ja neelu vähkidest, kuid emakakaelavähki põhjustab just see HPV tüüp 50 protsendil juhtudest ning 20 protsendil juhtudest on tekitajaks omakorda HPV 18.»

HPV erinevatest tüüpidest põhjustatud vähkkasvajate ennetuseks on vaktsineerimine ning see on ka põhjus, miks enamikus kaasaegse meditsiiniga riikides on see riigi poolt tagatud. Vaktsineerimine on kõige kasulikum ajal, kui inimene ei ole veel HPV viirusetüvedega kokku puutunud ehk enne seksuaalelu algust. Seetõttu vaktsineeritakse riiklike programmide alusel, olenevalt riigist, esimest korda 9–12-aastaselt. Sageli pakuvad erinevad riigid ka jätkuprogramme vanematele noortele ja noortele täisealistele. Eestis vaktsineeritakse riigikavaga koolides 12–14-aastaseid tüdrukuid, samaealistel poistel seda võimalust veel ei ole.

7000 poissi aastas jääb Eestis viirusevastase kaitseta. Uuringutega on tõendatud, et tänapäeval on võimalik vaktsineerimisega vähi teket ennetada. HPV vaktsiini peetakse üheks oluliseks läbimurdeks meditsiinis, mis võimaldab vältida vähkkasvajaid. Võimalus saada viiruse vastu kaitse vaktsineerimisega on maailmas kättesaadav juba 16 aastat ja paljud riigid lülitasid HPV vastase vaktsiini oma riiklikesse programmidesse juba enam kui kümme aastat tagasi.

Kui algust tehti tüdrukutega, siis praeguseks on pea kõik Euroopa riigid lisanud vaktsineerimisprogrammi ka poisid, sest HPVst tingitud vähkkasvajad ei ole ammu ainult naiste teema. Tänavu aastal alustasid tüdrukutele lisaks HPV vastu vaktsineerimist ka Leedu, Poola, Malta ja Island ning nüüd on jäänud veel kolm viimast riiki, kus kaitse nakatumise eest on tagatud ainult tüdrukutele – nendeks on Bulgaaria, Rumeenia ja Eesti. Eestis puudutab see ca 7000 poissi aastas.

Haavandid suus, põses tükitunne

Peamised suuneeluvähi sümptomid on dr Šavrova sõnul valulikud haavandid suus, mis ei parane. Põses tükitunne või paksend, valge või punane laik igemel, keelel, kurgumandlitel või suu limaskestal. Närimis- ja neelamisraskused ning probleemid lõualuu või keele liigutamisel. Sümptom võib veel olla keele või muu suupiirkonna tuimus või lõualuu turse. Ligikaudu 50 protsenti suu- ja neelupiirkonna vähiga patsientidel leidub siirdeid lümfisõlmedes.

HPV vastane vaktsiin viirust ei sisalda

Infektsioonhaiguste arst, dr Pilleriin Soodla selgitas, et HPV vaktsiin ise viirust ei sisalda, vaid imiteerib selle kuju ning nõnda õpib meie immuunsüsteem viirust ära tundma ja looma nakatumise eest kaitseks antikehad. Seega pole võimalik, et vaktsiin võiks haigust põhjustada, sest vaktsiin viirust ennast ei sisalda. Küll aga õpib meie organism end HPV viiruse eest kaitsma ning sellega väldime nakatumist ja HPVst tingitud vähkkasvajaid.

Dr Soodla lisas, et vaatamata raskele algusele, on HPV vastane vaktsineerimine olnud üsna edukas ja järjest rohkem noori saab seeläbi eluks kaitse kaasa. Arst rõhutas, et mida rohkem noori on vaktsineeritud, seda vähem saab viirus ühiskonnas levida, sest tekib karjaimmuunsus. Dr Šavrova lisas, et tänu HPV vastu vaktsineerimise lisamisega Eesti riiklikku immuniseerimiskavasse aastal 2018, on tüdrukutel võimalus saada vaktsiiniga kaitse viiruse vastu, kuid sarnaselt teiste Euroopa riikide kogemusega vajaks tüdrukutega võrdset võimalust ka meie poisid.