HEA ELU TEEJUHT ⟩ Sata, sata vihmakõnõ

XIII noorte laulupidu Tallinna lauluväljakul. Foto: Tairo Lutter

«Mis nüüd saab?» Meie väikse innuka laulupeoliste seltskonnaga liitunud brasiillanna kössitas koos meiega lausvihmas lageda taeva all nagu kilekurk, laulukaare alt rõkkavasse mudilaskooride «Sokki ja kummikusse» kärgatas pikselöök. Mõned kiirustasid väravate poole, aga üldiselt oli pealtvaatajate ala sama tihedalt publikuga kaetud kui päiksepaistelise kontserdi alguses. Brasiillanna kuulas õudusega ära mu vastuse – «Me ei tee midagi, pidu läheb edasi» – ja mõõtis pilguga üle tuhandete vettinud «kilekurkide».

Nojah, eestlaste «pidu sinus eneses» meenutab võõramaalasele pigem Pokumaad kui Rio karnevali.

Ilma vihmata nagu polekski õige laulupidu. Selle nädala alguses jagatud tuhanded fotod ja säutsud sotsiaalmeedias kirjeldavad põhiliselt vihmamuljeid, ikka et kus ja kuidas keegi selle üle elas ja kui lahe ja vägev pidu meil kokkuvõttes oli.