Kõrgvererõhktõbi ehk hüpertensioon on täiskasvanute seas levinud, süveneva kuluga haigus. Vananedes ei peaks vererõhk tõusma, kõrge vererõhk on igas vanuses haiguslik. Kõrgvererõhktõve põhjus võib olla pärilik eelsoodumus ‒ kui suguvõsas esineb kõrgvererõhktõbe, on päriliku tegurina suurem risk sellesse haigestuda. Mõjutatavad riskifaktorid kõrgvererõhktõve tekkeks on liigne kehakaal, stress ja vaimne pinge, vähene kehaline koormus, liigne alkoholi tarvitamine, suitsetamine ja valed toitumisharjumused.
Peavalud, pearinglus ja raskustunne rinnus võivad viidata levinud haigusele
Kõrgenenud vererõhust võivad märku anda peavalud, pearinglus ja raskustunne rinnus. Sageli inimene oma vererõhumuutust ei tunne, seega on vaja regulaarset kontrolli. Hea enesetunne ei välista, et vererõhk on üle normi, enamasti ei tekita kõrgenenud vererõhk tuntavaid sümptomeid, edastab regionaalhaigla.
Kui inimesel on diagnoositud kõrgvererõhktõbi, tuleb teha muudatusi elustiilis ja arsti korraldusel alustada raviga, et langetada rõhk tagasi normväärtuseni. Tähtis on arsti määratud ravimite õige ja järjepidev tarvitamine. Kõrgvererõhktõbi on enamasti eluaegne seisund, mida ei saa välja ravida, sest haiguse avaldumise ajaks on veresoonte seintes tekkinud pöördumatud muutused. Vererõhu kontrolli all hoidmine aitab ära hoida veresoonte seisundi halvenemist.
Kuidas hoida vererõhuväärtusi kontrolli all? Kuna kõrgvererõhuhaigetel on suur oht tüsistuste tekkeks, tuleb juba varakult oma tervise eest hoolt kanda. Kehakaal püsib normis regulaarse liikumise ja tervisliku toitumisega. Regulaarne kehaline koormus langetab vererõhku, ergutab ainevahetust, tõstab hea kolesterooli taset, kaitseb südant ja veresooni, paraneb stressitaluvus.
Sobiva koormuse südamele annab igapäevane pooletunnine kiire kõnd või liikumine 2‒3 korda nädalas üks tund korraga. Oluline on mõõduka intensiivsusega katkematu tegevus, nt käimine, jooksmine, ujumine, suusatamine jne. Ülekaalu korral võib 10 kg kehakaalu langust langetada vererõhuväärtust kuni 10 mm Hg.
Vähendage keedusoola tarbimist. Keskmiselt vajab inimene 5 g ehk 1 triiki teelusikatäie soola ööpäevas, kuid valdav osa sellest tuleb varjatult, kuna soola leidub peaaegu kõikides toitudes. 1 gramm soola on näiteks 10‒15 g soolaheeringas, 15 g (3tk) oliivides, 40 g ketšupis, soolakurgis, kartulikrõpsudes, 50 g suitsusingis või viinerites, 50 g rosoljes, 60 g verivorstis, 90 g juustus (7‒9 viilu) võileivas (2 viilu).
Suitsetamine tõstab vererõhku ning on suur riskitegur paljude haiguste tekkimisel ja väljakujunemisel. Vererõhuravimite toime võib suitsetajatele olla tavapärasest nõrgem. Tervislike eluviiside hulka kuulub ka piisav puhkus ja ühtlane unerežiim (öine uni 6‒8 tundi).