Aastaks 2050 kannatab suur osa elanikkonnast selle haiguse all

Eestis põeb diabeedi eri vorme ligi 70 000 inimest Foto: Pexels

Järgnevatel aastakümnetel on meid ootamas suurejooneliste mõõtmetega tervisekriis. Selle läheneva epideemia põhjus on elustiiliga seotud tegurid, mis mõjutavad tervishoiusüsteemi ja majandust kogu maailmas. 

Teadlased prognoosivad, et aastaks 2050 on maailmas tõusnud diabeedihaigete arv 1,3 miljardi inimeseni. See on kaks korda suurem praegusest diabeedihaigete arvust ja tähendaks lähenevat epideemiat, mille tõttu suureneksid ühiskondlikud ja tervishoiukulud, sest krooniline seisund põhjustab ka südameprobleeme, neerupuudulikkust ja terve hulga muid probleeme. 

Diabeet tekib siis, kui kõhunääre ei suuda toota piisavalt insuliini või ei saa insuliini efektiivselt kasutada veresuhkru reguleerimiseks ning võib põhjustada probleemide kogumiku, mis võib kahjustada olulisi kehaorganeid, nagu neerud ja süda. 

The Lancetis avaldatud uuringus jagavad teadlased, et diabeedihaigete arvu suurenemise peamiseks põhjuseks on ülekaalulisus. Hinnanguliselt on praegu maailmas kokku umbes 529 miljonit diabeedihaiget, nii haiguse esimese kui ka teise tüübiga, mis moodustab 6,1 protsenti maailma rahvastikust. 

Konkreetsemalt tähendab prognoositav ülemaailmne diabeedileviku suurenemine suurt koormust paljudele tervishoiusüsteemidele. Ajakirjas Diabetes Care avaldatud uuringus arvutati diabeedi majanduslikuks kuluks 2015. aastal maailmas 1,3 triljonit dollarit jag halvimal juhul võib see tõusta koguni 2,5 triljoni dollarini 2030. aastaks. 

2021. aastal alustas Maailma Terviseorganisatsioon mitmeid uusi algatusi diabeedi ennetamiseks koos ravieesmärkidega, mida tuleks saavutada 2030. aastaks. Lähiaastatel on alles näha, kuidas need hakkavad toimima, kuna diabeet on lõikamas läbi globaalse rahvastiku nagu marutuli.