:format(webp)/nginx/o/2023/07/09/15446540t1h304a.jpg)
SYNLABi infektsioonhaiguste valdkonna juhi dr Paul Naabri sõnul asub puukentsefaliidi haigusetekitaja puugi süljenäärmes, mistõttu on nakatumine pärast hammustamist kiire. Puukborrelioosi haigustekitaja asub aga puugi seedetraktis ning sellega nakatumine on aeglasem ja võtab aega kuni kaks päeva.
Suvi on käes ning looduses liikumine on mõnus ja kasulik tegevus, mida iga arst soovitaks. Soojade ilmadega on aktiivseks muutunud ka puugid, kes kannavad kahte raskesti talutavat haigust: bakteriaalset puukborrelioosi ja viiruslikku puukentsefaliiti. Borrelioosi vastu organismil immuunsust ei teki, mistõttu võib sellesse korduvalt haigestuda.
Entsefaliidi vastu on võimalik end vaktsineerida ning immuunsust kontrollida vereprooviga. See võimaldab kindlaks teha puukentsefaliidile viitavate antikehade esinemist organismis ja hinnata, kas puukentsefaliidi viiruse vastane vaktsineerimine on olnud tõhus.
Puukentsefaliidi vastu saab ennast vaktsineerida, mis on meie piirkonnas soovitatav kõigile alates esimesest eluaastast. Kuid meeles peab pidama, et vaktsineerimine ei ole püsiv ja seda tuleb teatud aja tagant korrata.
Selleks et olla kindel, kas eelneva vaktsiini kaitse veel kehtib, saab oma immuunsust lihtsa IgG testiga kontrollida. «Puukentsefaliidi viiruse IgG antikehad hakkavad tekkima 1–2 nädalat pärast kokkupuudet viirusega või vaktsineerimist. Haiguse diagnoosimiseks soovitame aga testida IgM ja IgG antikehi alati koos,» lisas SYNLABi infekstioonhaiguste valdkonna juht dr Naaber.
Haiguse läbipõdemine annab tema sõnul enamasti eluaegse immuunsuse. Pärast vaktsineerimist jäävad puukentsefaliidi antikehad organismi kolmeks kuni viieks aastaks. Täpsema info immuunvastuse kohta annab vereanalüüs.
Puukentsefaliidi viirus levib puugihammustusega ning peiteperioodiks peetakse 1–2 nädalat. Nakatuda võib ka, juues nakatunud looma pastöriseerimata piima. Esmalt kantakse viirus arsti sõnul vere või lümfi kaudu regionaalsetesse lümfisõlmedesse, maksa, põrna, luuüdisse ning pärast viiruse replikatsiooni uuesti verre. Viirus võib kanduda ka kesknärvisüsteemi.
Dr Naabri sõnul kulgeb haigus sageli kahes laines. 1–2 nädalat pärast puugihammustust tekib palavik ja ilmnevad gripile sarnased sümptomid, mis kestavad 2–4 päeva. Umbes kaheksa päeva pärast järgneb aga 20–30 protsendil nakatunutest teine palavikufaas, mis kaasab juba kesknärvisüsteemi. Selleks on meningiit, entsefaliit, meningoentsefaliit ja/või meningoentsefaloradikuloneuriit. Lastel on haiguse kulg tavaliselt kergem kui täiskasvanutel.
Võib juhtuda, et üks puuk annab korraga üle mõlemad haigused ning ettevaatlikkus tuleb kasuks kõigile, kes looduses liiguvad. «Looduses liikumine on alati tervisele kasulik, kuid puugihammustuste vältimiseks annab ise palju ära teha,» lisas dr Naaber.
Puugid eelistavad elada niisketes ja varjulistes kohtades, kuid tavaliselt mitte kõrgemal kui meetripikkustel kõrtel ja põõsastel. Sealt on neil lihtne kinnituda inimese külge, liikudes kehal kõrgemale, otsides kohta hammustuseks, millele võib kuluda kuni 48 tundi. Selle aja jooksul oleks hea puuk avastada ja eemaldada. See on aeg, kui puuk ei ole veel suure tõenäosusega hammustanud ja haigust edasi andnud.
Kui puukentsefaliiti saab vältida õigeaegse vaktsineerimisega, mis tagab piisava koguse antikehade olemasolul immuunsuse, siis borrelioosi vastu vaktsineerida ei saa ning vaja on puuk kiiresti eemaldada ja kahtluse korral teha test.
«Kui nelja nädala jooksul tekib hammustuse kohale või selle lähedale punetav ümmargune laik, siis tuleb kohe pöörduda arsti poole ja teha test, kuna see on üks puukborrelioosi tunnustest,» annab dr Naaber nõu. Kui aga kuni ühe kuu jooksul pärast hammustust tekib palavik, keha üldine nõrkus, liigesevalud või peavalu, siis tuleb samuti pöörduda arsti poole ja kindlasti mainida puugihammustust.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)