Päevatoimetaja:
Marilin Vikat
Saada vihje

AVASTUS Parkinsoni vastu aitab lihtne tegevus

Copy
Parkinsoni tõvega mees joogiklaasi tõstmisel värisevat kätt toetamas.
Parkinsoni tõvega mees joogiklaasi tõstmisel värisevat kätt toetamas. Foto: Shutterstock

Intensiivne treening võib Parkinsoni haiguse kulgu aeglustada, kuna sel on ajule mitmekülgselt soodus mõju. Ajakirjas Science Advances avaldatud leiud võivad sillutada teed uutele võimalustele haiguse ravis.

Teadlased on tuvastanud mehhanismi, mis on aluseks treeningu positiivsele mõjule aju plastilisusele ehk võimele muuta vajadusest lähtuvalt neuronaalseid ühendusi. See avaldab Parkinsoni algusjärgus liigutuste kontrollimise võimele soodsat mõju, mis võib kesta ka pärast treeningute peatumist.

Varasemad teadustööd on näidanud, et intensiivne füüsiline aktiivsus on seotud olulise närvisüsteemi kasvufaktori, ajust pärineva tserebraalse neurotroofse faktori (BDNF) suurenenud tootmisega.

Itaalia katoliku ülikooli teadlased suutsid seda nähtust esile kutsuda Parkinsoni tõve esialgsete ilmingutega loommudelis. Nimelt lasid nad katsealustel vudida nelja nädala jooksul pidevalt jooksulindil. Selle tulemusel näidati esimest korda, kuidas kõnealune neurotroofne tegur avaldab kehalise aktiivsuse kaudu ajule positiivset mõju.

Teadlased mõõtsid erinevate meetoditega neuronite elulemuse, aju plastilisuse, motoorse kontrolli ja ruumilise tunnetuse paranemist.

Peamine toime, mida täheldati vastusena igapäevastele jooksulinditreeningutele, oli patoloogilise valgu alfa-sünukleiini leviku vähenemine. See valk põhjustab Parkinsoni tõve korral teatud ajupiirkondade neuronite järk-järgulist ja progresseeruvat düsfunktsiooni. Nende neoronite toimimine on aga liigutuste kontrolliks hädavajalik.

Füüsilise aktiivsuse kaitsev toime on seotud neurotransmitterit dopamiini vabastavate neuronite ellujäämisega ja sellest tuleneva neuronite võimega väljendada dopamiinist sõltuvat aju plastilisust, mida haigus muidu kahjustab.

Neuroteadlased avastasid ka, et kasvufaktor BDNF, mille tase treeninguga suureneb, «suhtleb» glutamaadi NMDA retseptoriga, võimaldades juttkeha neuronitel stiimulitele tõhusalt reageerida ja see mõju püsib ka pärast treeningute lõppemist.

Teadlaste sõnul pakuvad leiud Parkinsoni ravis uusi võimalusi.

Tagasi üles