/nginx/o/2021/07/12/13911463t1hc7c4.jpg)
Uuringud heidavad valgust mannoosi vähivastastele omadustele – see suhkur on paljudes inimeste füsioloogilistes protsessides ülioluline ja teadaolevalt pärsib ka vähirakkude kasvu. Ajakirjas eLife avaldatud leiud viitavad sellele, et mannoos võib toetada vähiravi.
«See suhkur võib anda vähile täiendava löögi teiste ravimeetodite kõrval,» ütleb uuringu kaasautor dr Hudson Freeze, Sanford Burnham Prebysi meditsiiniinstituudi inimgeneetika programmi direktor pressiteates. «Ja kuna mannoosi leidub kogu kehas, võib see parandada vähiravi ilma soovimatute kõrvalmõjudeta.»
Mannoos on suhkur, mida keha lisab valkudele, et stabiliseerida nende struktuuri ja aidata neil «suhelda» teiste molekulidega. See protsess, mida nimetatakse glükosüülimiseks, on eluks hädavajalik. Glükosüülimise talitlushäired on seotud haruldaste, kuid sageli eluohtlike haigustega.
Laboris on juba näidatud, et mannoos pärsib mitut tüüpi vähi kasvu, kuid teadlased ei ole mõistnud põhjust. Lisateabe saamiseks pööras uurimisrühm tähelepanu mannoosi ebatavalisele omadusele, mida täheldati mesilasi uurides.
«Rohkem kui sajand on teada, et mannoos on mesilastele surmav, kuna nad ei suuda seda töödelda nagu inimesed – seda tuntakse kui mesilase sündroomi,» ütleb Freeze. «Tahtsime näha, kas mesilase sündroomi ja mannoosi vähivastaste omaduste vahel on seos, mis võib viia täiesti uue lähenemisviisini vähivastases võitluses.»
Kasutades geneetiliselt muundatud inimese vähirakke haruldasest sidekudet kahjustavast vähist, taaslõi uurimisrühm mesilase sündroomi. Nad avastasid, et ilma mannoosi ainevahetuseks vajaliku ensüümita rakud paljunevad aeglaselt ja on keemiaravi suhtes oluliselt haavatavamad.
«Leidsime, et mesilase sündroomi vallandamine nendes vähirakkudes tähendas, et need ei suutnud sünteesida DNA ehitusplokke ega normaalselt paljuneda,» ütleb Freeze. «See aitab selgitada mannoosi vähivastast toimet, mida oleme laboris täheldanud.»
Kuigi mesilase sündroomi kasutamine võib olla paljutõotav vähiravi täiendus, hoiatavad teadlased, et kuna mõju sõltub elutähtsatest ainevahetusprotsessidest, on vaja rohkem uuringuid, et teha kindlaks, millised vähitüübid on mannoosi suhtes kõige haavatavamad.
«Kui leiame vähkkasvajad, millel on mannoosi töötleva ensüümi madal aktiivsus, võib nende ravi mannoosiga anda keemiaravi tõhusamaks muutmiseks piisava tõuke,» ütleb Freeze. Ta rõhutab, et oluline on haiguse ja ravi omavaheline sobivus.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)