Koroona nakatab maksarakke ja sellega kaasneb ohtlik katsumus

Maksa hoidmiseks tasub vähendada alkoholitarbimist. Foto: Shutterstock

Brasiilia São Paulo ülikoolis läbiviidud uuring näitab, et Covid-19 põhjustav viirus SARS-CoV-2 suudab nakatada maksarakke hepatotsüüte, stimuleerides glükoosi tootmist ja tekitades diabeedile sarnase seisundi hüperglükeemia, vahendab Medical Xpress.

«Covid-19 patsientidel esinev hüperglükeemia on levinud tüsistus, mis esineb olenemata nende diabeediajaloost ja on seotud halvema kliinilise tulemusega,» kirjutavad autorid Ameerika teaduste akadeemia ajakirjas. Nad lisavad, et seni oli teadmata, kas SARS-CoV-2 põhjustab hüperglükeemiat ehk kõrget veresuhkru taset otseselt. Seetõttu asusid nad uurima, kas ja kuidas nakatab viirus hepatotsüüte ja suurendab glükoosi tootmist, põhjustades hüperglükeemiat.

Uurijate sõnul on viiruse sisenemine maksarakkudesse osaliselt tingitud valkude GRP78 ja ACE2 koostööst. Viimane, teadaolevalt viiruse poolt rakku sisenemist võimaldav valk esineb maksarakkude pinnal väiksema molekulmassiga kui mujal kehas. See on üks uudsetest leidudest, sest varasemad uuringud viitasid, et maksarakkudel ACE2 ei esine.

«Retseptorite GRP78 ja ACE2 seose kinnitamine oli meie uuringus oluline avastus, kuid kõige olulisem tulemus oli, et SARS-CoV-2 põhjustab hüperglükeemiat otseselt, sõltumata kortikoidide kasutamisest, haiglaravist tingitud stressist, kehakaalust ja diabeedist. See on esimene kord, kui viiruse otsene seos hüperglükeemiaga on tõestatud,» ütles farmakoloogiaprofessor Luiz Osório Silveira Leiria.

Hüperglükeemia võib tekkida, kui immuunsüsteem ründab pankrease rakke, mis toodavad insuliini, vähendades või kaotades selle võime hormooni eritada ja viies tasakaalust välja glükoosi ainevahetuse. Uurijad leidsid aga, et analüüsitud patsientidel ei olnud kõhunääre kahjustatud, seega uuriti nende maksa. Maksa üheks funktsiooniks on normaalse veresuhkru taseme säilitamine, reguleerides glükoosi tootmist (glükoneogenees) ja salvestades tarbitud glükoosi glükogeenina vajaduse korral kasutamiseks.

Uurijad viisid läbi kliinilise uuringu, mis hõlmas ka katseid patsientidelt eraldatud maksarakkudega. Nad tõestasid, et SARS-CoV-2 nakatab hepatotsüüte, seondudes ACE2 ja GRP78 retseptoritega ning suurendab maksas glükoosi tootmist.

Uuringu valim koosnes 269 patsiendist, kes olid ravi saanud Hospital das Clínicas intensiivraviosakonnas ja 663 patsiendist, kes olid intensiivraviosakonda toodud Covid-19 kahtlusega.

Kontrollgruppi moodustasid teiste hingamisteede haigustega patsiendid, kes olid samal perioodil intensiivraviosakonda vastu võetud. «Meil õnnestus saada peaaegu ideaalne kontrollgrupp, kellel olid sarnased sümptomid, negatiivsed PCR-testi tulemused ja samasugune haiglakeskkond,» ütles Leiria.

Hepatotsüütide analüüs näitas, et rakud olid nakatunud SARS-CoV-2-ga. «Uurisime ka biopsiaid ja leidsime viirust neis hepatotsüütides. See paljunes mõlema juhul. See oli kõige huvitavam, peamiselt seetõttu, et viirus ei põhjustanud nende hepatotsüütide surma, vaid kasutas neid paljunemiseks ja suurendas ka toodetava glükoosi kogust,» ütles ta.

Pärast nende tulemuste saamist analüüsiti maksarakkude toimimist ka vastusena teistele SARS-CoV-2 variantidele, nagu delta, gamma ja omikron, ning tulemused olid sarnased.

Võimalike ravistrateegiate uurimiseks testisid teadlased ühendeid, mis on võimelised tõkestama GRP78 ja ACE2. Üks kinnitatud kandidaatidest oli metformiin, ravim, mida kasutatakse kõrge veresuhkru taseme raviks II tüüpi diabeedi korral, pärssides maksa glükoneogeneesi.

«Teised uuringud näitasid, et intensiivne ravi insuliiniga ei pruugi neid patsiente aidata. Selline ravim nagu metformiin on efektiivsem kui insuliin. Muidugi toimib metformiin mitmel viisil, kuid see on potentsiaalne viis neile täiendava kaitse tagamiseks,» ütles Leiria.