Tuvastati uus insuldi riskitegur

Seinakell näitab (töö)aega Foto: Toomas Huik

Pikaajaline ööpäevarütmide häirimine kiirendas kõrge vererõhuga rottidel insuldi teket ja lühendas eluiga, ilmnes Atlanta Morehouse'i meditsiinikooli teadlaste uuringus.

Samuti avastati, et tervetele loomadele omane rütmiline öine vererõhu langus näis kaduvat, kui rotid puutusid kokku muutuva valgusgraafikuga, vahendab Medical Xpress.

Selles uuringus keskendusid teadlased valesti joondatud tsirkadiaanrütmi ehk elutalitluse ööpäevarütmi füsioloogilistele tagajärgedele neerufunktsioonile. On hästi teada, et aju toimimine on sünkroniseeritud valgusega. Kui valgussisendit muudab näiteks vahetustega töö (muutuv töögraafik, mis hõlmab öötundidel töötamist) ning erinevad une- ja söögiajad, võib kehakell paigast minna. See võib kaasa tuua negatiivseid tervisemõjusid. Näiteks enamikul tervetel inimestel langeb öösel vererõhk 10–15 protsenti. Kui vererõhk seda rütmi ei järgi, võivad tekkida südame- ja veresoonkonna kahjustused.

Teadlased uurisid suure insuldiriskiga rotte, kellel oli esile kutsutud soolast põhjustatud hüpertensioon. Taheti teha kindlaks, kui kaua saab insulti edasi lükata. Teadlased jagasid loomad nelja rühma ja paigutasid nad kas fikseeritud või häiritud valgustusega elukeskkonda. Kuna rotid on öised ja ärkavad öösel, kustutati tuled igal uuel nädalal kuus tundi varem kui eelmisel, mistõttu rotid kogesid vahetustega graafiku mõju.

Kahele rühmale anti juurdepääs toidule iga päev viieks tunniks. Ülejäänud kahele rühmale anti 24-tunnine juurdepääs toidule, olenemata valgustingimustest. Teadlased kasutasid vahelduva paastumise ja kõrge soolasisaldusega dieedi kombinatsiooni, et teha kindlaks, kas piiratud toitmine mõjutab insuldi esinemise kiirust.

Teadlaste üllatuseks pakkus vahelduv paastumine loommudelis märkimisväärset kaitset insuldi vastu. See suutis insuldi teket edasi lükata isegi häiritud ajakava korral. Leiud näitavad uurijate sõnul, et tsirkadiaanrütme on oluline arvestada ka meditsiiniuuringutes.