Apteeker selgitab, mis aitab liighigistamise vastu

BENU Apteek
Copy
Liighigistamine võib viidata terviseprobleemile.
Liighigistamine võib viidata terviseprobleemile. Foto: Shutterstock

Higistamine võib tekitada ebamugavust ja piinlikkustunnet, kuid on organismi igati normaalne vastus nii füüsilisele koormusele, stressile kui ka liigsele soojusele. Siiski leidub inimesi, kes higistavad rohkem ning peavad probleemile otsima lahendusi, kuna see segab nende igapäevaelu ja häirib sotsiaalseid suhteid. Millist abi saab higistamise vastu apteegist, räägib BENU apteegi proviisor Jelena Karjagina.

Higistamine võib põhjustada sotsiaalseid probleeme

Karjagina sõnul tekitab muret eelkõige liighigistamine ehk erinevate kehapiirkondade higistamine, mille tagajärjel võivad inimesel välja kujuneda psühholoogilised ja sotsiaalsed probleemid. Kõige sagedamini higistavad käed, jalad ja kaenlaalused.

«Jalgade higistamine on üks sagedamaid probleeme. Higistamisel on nahk niiske, see põhjustab hõõrdumist, eriti vale jalanõu kandmisel, ja valu. Hõõrdumise tõttu tekivad nahale valulikud villid,» selgitas proviisor.

Niiske nahk muutub kahvatuks ja tundlikuks, mis omakorda soodustab naha vastuvõtlikkust haigustele, sealhulgas bakteri- ja seennakkustele. «Paljusid inimesi teeb murelikuks higistamisel tekkiv halb lõhn, mis võib mõjutada ka sotsiaalset elu,» lisas ta.

Mis vahe on deodorandil ja antiperspirandil?

Ebameeldiva higilõhna ennetamisel on olulisel kohal kehahügieen – see tähendab lisaks regulaarsele pesemisele ja naha põhjalikule kuivatamisele deodorandi või antiperspirandi kasutamist. Kuid milles seisneb nende erinevus? «Deodorant neutraliseerib higilõhna, antiperspirant aitab vähendada lokaalset higistamist,» sõnas Karjagina.

Kui deodoranti ja antiperspiranti kasutatakse reeglina kaenlaalustel, siis tegelikult võib spetsiaalseid antiperspirante ja spetsiaalseid kreeme kasutada ka jalgadel. «Jala- ja kingadeododrandid aitavad kõrvaldada ebameeldiva lõhna,» märkis proviisor.

Jalanõude desinfitseerimine aitab võimalikke seenhaigusi edukalt ennetada – selleks sobivad antiseptilised spreid, mida saab samuti apteegist. «Ennetamisel on kasuks jalavannid näiteks meresoola või erinevate ravimtaimedega, nagu tammekoor või salveilehed.»

Liighigistamine võib viidata terviseprobleemile

Kuivõrd liighigistamine võib olla tingitud sellistest teguritest, nagu ülekaal, üleminekuiga või emotsionaalsed põhjused, on selle vältimiseks saadaval ka looduslikud kapslid. «Kapslid sisaldavad salvei- ja melissilehtede ekstrakti, mis aitavad pärssida liigset higistamist üle kogu keha,» sõnas proviisor.

Et liighigistamine võib mõnikord olla ka mõne teise terviseprobleemi sümptom, tasub Karjagina sõnul arsti poole pöörduda näiteks siis, kui lisaks liighigistamisele on tekkinud valu rinnus, õhupuudus või südamekloppimine.

«Kui lisaks liighigistamisele on täheldatud kaalulangust või higilõhna muutust – näiteks võiks arsti poole pöörduda, kui higi lõhn meenutab ammoniaagi lõhna.» 

Ka üleminekueaga kaasnev higistamine vajab tähelepanu, eeskätt siis, kui see hakkab häirima elustiili. «Arsti poole tasub pöörduda, kui higistamine tekitab ebamugavust ja häirib igapäevast elu. Probleemi raviks on olemas erinevad ravimeetodid ja sobivaima ravi aitab leida arst,» sõnas proviisor.

Tagasi üles