Kliimamuutused viivad passiivse suitsetamiseni

Kliimamuutused pole kunagi inimajaloos toimunud nii kiiresti kui tänavu ning sellega kaasnevad kahjud inimkonnale on olnud selgelt märgatavad. Foto: Pexels

Viimaste uuringute kohaselt on metsatulekahjude arv hüppeliselt kasvanud, mis on võrreldav passiivse suitsetamisega. Selle mõju võib tulevikus saada suureks ohuallikaks inimeste tervisele. 

Rutgersi ülikooli teadlaste esialgsete uurimistulemuste kohaselt puutusid inimesed sel suvel kokku paljude Kanada metsatulekahjudega, mis on võrreldav passiivse suitsetamise mõjuga. Tänavu on täheldatud selleks inimestele suuremat ohtu kui varasematel aastatel.

Pärast 6.-8. juuni kõige hullemat saastet on Philadelphia ja teiste idaranniku linnade õhukvaliteedi perioodilised langused jätkunud. Philadelphia linnaosades esines sel nädalal kahel päeval oranži koodiga hoiatus, mis oli taas tingitud metsatulekahju suitsust. Oranž kood tähendab, et õhk võib olla ebatervislik eakatele, lastele ja olemasoleva tervisehäirega inimestele.

Teisipäevase avalduse kohaselt püüdsid käimasoleva uurigu teadlased mõista tulekahjude mõju õhukvaliteedile Ameerika Ühendriikide kirdeosas ja anda ülevaate sellest, kuidas see võib mõjutada inimeste tervist. Paraku on tervistkahjustavad tulekahjud muutumas kliimamuutuste tõttu sagedasemaks.

New Jersey ja New Yorgi linnades 7. juuni pärastlõunal mõõdetud keskmine saastetase ulatus peaaegu kümme korda kõrgemaks maksimaalsest tasemest, mis on föderaalsete standardite kohaselt inimeste jaoks ohutu 24 tundi.

Teadlased leidsid, et see oli sarnane baarides kokku puutuva passiivse suitsetamisega enne, kui 2006. aastal võeti New Jerseys vastu seadus, millega keelustati peaaegu kõikides avalikes ruumides suitsetamine. Nii, nagu kahjustab nikotiini tarbimine meie tervist, teeb seda ka passiivne suitsetamine.

Metsatulekahjud on peamine saastest põhjustatud haiglaravi põhjus. 2021. aasta uuringus avastati, et metsatulekahjude suitsust tingitud haigestumiste arvu kasv Lõuna-Californias ületab teistest saasteallikatest põhjustatud haigestumiste arvu.

Metsatulekahjude arv kasvab kogu Põhja-Ameerikas. Tänavused tulekahjud tähistasid Kanada tulekahjude hooaja oluliselt varasemat algust, mis on põletanud üle 2 miljoni aakri. See on Kentucky-suurune pindala ja kahekordne keskmine põleng võrreldes varasemate aastate põlenguga.

2023. aasta riiklikus aruandes leiti ka, et New Jersey ja Kagu-Pennsylvania on saanud rohkem kuivi, kuumasid ja tuuliseid päevi, mis võivad kaasa aidata metsatulekahjude tekkimisele. New Jersey on viimastel kuudel kogenud juba mitmeid metsatulekahjusid pärast varajast tulekahju hooaja algust.

Järgmiste kuude jooksul uurivad teadlased lähemalt suitsu moodustavaid kemikaale, et uurida, kuidas need täpsemalt mõjutavad inimese tervist ja kliimamuutust. Metsatulekahjude suitsu osakesed võivad jahtuda ja soojeneda atmosfääri kasvuhoonegaasidega sarnaselt, mis on samuti Eesti kliimas meile tuttav probleem.

Halva õhukvaliteediga päevadel soovitavad eksperdid võimalusel viibida siseruumides ja kanda sobivat maski - sellist, mis suudab filtreerida metsatulekahjude suitsus olevad väikesed osakesed, näiteks N95-maski. Abiks võib olla ka õhupuhastaja ostmine ning suurema ohu all olevate koduste õhufiltreerimissüsteemide kontrollimisest.