KAS TÕESTI? ⟩ Robotid on isegi kirurgide tööd üle võtmas

Robot võimaldab ülitäpseid ja väheinvasiivseid operatsioone, mis tähendab seda, et operatsioon kahjustab inimest minimaalselt. Foto: Pexels

Kirurgia valdkonnas on tehtud põnevaid edusamme. Washingtoni Ülikooli Meditsiinikooli kirurgid viisid läbi esimese maksasiirdamise operatsiooni robottehnoloogia abil. Kliinikud on tulemusest vaimustuses ning teadlaste sõnul võib see olla üks suurimaid ajaloolisi muutusi tehisintellektikas.  

Põnevaks sammuks kirurgia arengus on esimene roboti abil tehtud maksasiirdamine, mis leidis aset Ameerika Ühendriikides. Kliinikud plaanivad uuendusliku protseduuri laialdasemat kasutamist.

Protseduur viidi läbi 60ndates eluaastates mehe peal, kes vajas C-hepatiidist põhjustatud maksavähi ja tsirroosi tõttu kriitilist siirdamist, mille viisid läbi täiustatud masinad, samal ajal, kui peakirurg juhtis roboti liikumist lähedal asuvast konsoolist.

«Siirdamine oli edukas: operatsioon kulges sujuvalt, uus maks hakkas kohe tööle ja patsient paranes ilma kirurgiliste tüsistusteta,» sõnab transplantatsioonikirurg Adeel Khan ja Washingtoni Ülikooli Meditsiinikooli St Louis Barnes-Jewish haigla kirurgide meeskonna juht. 

Patsient sai juba kuu aega pärast operatsiooni mugavalt kõndida ning naaseda oma meelistegevuste juurde, milleks on golf ja ujumine. Tavaliselt kulub patsiendil peale maksasiirdamist umbes kuus nädalat, et ta saaks liikuda ilma ebamugavustundeta.

Haigla on keskendunud tipptasemel tehnoloogia arendamisele, et vähendada operatsiooni invasiivsust ja pakkuda patsientidele paremat taastumist ja tulemusi. Tänase päeva seisuga on kirurgid robotsüsteemi abil teostanud üle 30 neerusiirdamise ja muid operatsioone, mis hõlmavad sapiteed, kõhunääret ja magu, kuid see on nende kogu riigi esimene maksasiirdamine.

Doktor Khani sõnul on maksasiirdamine üks kõige keerukamaid kõhuoperatsioone ja sõltub heade tulemuste saavutamiseks suurel määral spetsialiseerunud meeskonnast.

Traditsiooniliselt teeb kirurg operatsiooni käigus 7,6-10 sentimeetri pikkuse vertikaalse ja 30-41 sentimeetri pikkuse horisontaalse sisselõike rindkerest allapoole, et eemaldada haigestunud maks ja asendada see terve doonororganiga. Kuna protseduuriga võib kaasneda ülemäärane verejooks, mis nõuab väikeste veresoonte õmblemist, arvati, et seda on liiga raske teha väheinvasiivsel viisil.

Robootiline kirurgia on seda kõike muutmas. Eduka siirdamise käigus tehti 1,3 sentimeetrise avaga sisselõige ja 15 sentimeetri suurune vertikaalne sisselõige kõhulihaste vahele, mis võimaldas maksa eemaldada. Kirurg istus läheduses asuva ekraani juures ja käsitses Joysticki mängupuldi sarnaste kontrollerite abil roboti tööriistu. Ekraan näitas operatsioonikohta kõrgresolutsiooniga 3D-formaadis, mis võimaldas viia läbi täpsemat ja keerulisemat operatsiooni kui selleks on traditsiooniline meetod.

Siirdamine kestis veidi üle kaheksa tunni, kuid kirurgid usuvad, et see aeg lüheneks, kui protseduur muutub operatsioonisaalides tavaliseks.

«Meil on siirdamisteenistuses viis kirurgi, kes teevad robotkirurgiat, mis suureneb suve lõpuks seitsmele,» sõnab Khan. «Alates meie programmi käivitamisest oleme juhendanud üle 30 siirdamiskeskuse üle kogu riigi. Teiste keskuste siirdamismeeskonnad tulevad meie protsessi jälgima ning samuti külastame ka meie nende keskusi juhendades neid oskuste arendamisel.»

Tehisintellekti võimalusi uuritakse edasi ning see võib olla robotkirurgia edasiminek parema meditsiinitulemuste jaoks.