Toitumisnõustaja avaldab: põhjused, miks süüa rohkem kartulit

Kartul Foto: Shutterstock

Kartul sisaldab toitaineid, mis toetavad südame tervist. Näiteks on kartul väga hea kaaliumi allikas, mida meie organism vajab närviimpulsside edasikandmiseks, happe-aluse tasakaalu tagamiseks veres ja süsivesikute normaalseks ainevahetuseks. Kaalium on vajalik lihaste ja südame tõrgeteta tööks ja ühtlasi hoiab vererõhu kontrolli all, kirjutab toitumisnõustaja Katri Merisalu Rimi toidublogis.

Kartul sisaldab süsivesikuid peamiselt tärklise kujul. Süsivesikud on organismi jaoks esmane energiaallikas. Inimese keha toodab kartulist saadud süsivesikud seedesüsteemis hõlpsalt glükoosiks, mida keha ja aju vajavad kütuseks ja organismi efektiivseks toimimiseks – kui inimese organism ei saa piisavalt energiat süsivesikutest, hakkab keha glükoosi tootma hoopis kehavalkudest. Selle tagajärjel võib organismi kaitsevõime erinevatele keskkonnateguritele langeda.

Eesti riiklike toitumissoovituste kohaselt:

• peavad süsivesikud katma kogu päevasest tarvitavast toiduenergiast 50–60 protsenti;
• on kartulit soovituslik süüa pigem esimeses päeva pooles kui õhtusöögiks;
• ei tasu tervisliku kartuliroa valmistamiseks kartulit praadida ohtras õlis või fritüüris (friikartulid ja kartulikrõpsud) ega lisada kartulitoidule rasvast kastet, nagu majonees;
• saab kõige enam kasulikke toitaineid kartulist kätte, kui seda töödelda aurutamisega ja süüa koos koorega.

C-vitamiin ja oksüdatiivne stress

Meie keha ei suuda C-vitamiini ise sünteesida. Sellepärast on oluline jälgida, et igapäevases toidumenüüs oleks seda vitamiini piisavalt. Üheks heaks C-vitamiini allikaks ongi värske kartul. C-vitamiin on efektiivne antioksüdant, mis võitleb vabade radikaalide põhjustatud oksüdatiivse stressi vastu. Oksüdatiivne stress võib põhjustada või süvendada selliseid haigusi, nagu vähktõbi, südame-veresoonkonnahaigused, diabeet ja närvisüsteemi kahjustavaid terviseprobleeme (Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi).