Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Euroopa terviseministrid võtavad arutlusele tervishoiu digitaliseerimise ja vaimse tervise

Copy
Terviseminister Riina Sikkut
Terviseminister Riina Sikkut Foto: Triin Sööt

Terviseminister Riina Sikkut osaleb 27.–28. juulil Euroopa Liidu terviseministrite mitteametlikul kohtumisel Hispaanias. Arutluse all on e-tervise arendamine ja vaimse tervise teenustele juurdepääsu parandamine. Lisaks kohtub minister Riina Sikkut kahepoolselt Soome ja Belgia terviseministriga.

Eestis inimeste olulisemad meditsiinidokumendid on tervise infosüsteemi koondatud ning tervishoiutöötajatele ja patsientidele kättesaadavaks tehtud alates 2008. aastast. Praeguseks on olemas andmevaatur, mis toob arsti töölauale kõige olulisema info patsiendi kohta, sealjuures on tegemist esimese digilahendusega, mis toob ühte keskkonda kokku tervise-, töö- ja sotsiaalvaldkonna andmed. 2023. aasta kevade seisuga kasutab andmevaaturit veidi üle 500 tervishoiuteenuse osutaja. Samuti on leidnud igapäevatöös kasuliku töövahendina koha otsustustugi, mis seob ravijuhendid ja inimese terviseandmed ning annab arstile soovitusi raviotsuste tegemisel.

Ent Eesti rajab parasjagu ka uut, tõrkekindlamat infosüsteemi, mis võimaldab luua paindliku andmevahetuse rahvusvahelistele standarditele tuginedes. «Selliste tehnoloogiliste arengutega peab kaasas käima ka õigusloome. Kui kaubad, teenused, isikud ja kapital saavad Euroopa Liidus vabalt liikuda, siis terviseandmed ei ole erinevatel põhjustel veel sama vabalt liikuvad,» kommenteeris terviseminister Riina Sikkut. «Seepärast on Eesti ja kogu Euroopa Liidu siht ühtne Euroopa terviseandmeruum.»

Vaimne tervis tõstatub terviseministrite mitteametlike kohtumiste aruteluteemaks esimest korda. «Pandeemia, sõda Ukrainas, kliimakriis, kiire hinnatõus – need on ainult mõned tegurid, mis viimasel ajal meie inimeste vaimsele tervisele survet avaldavad,» tõdes minister Sikkut.

«Eestil on plaanid paigas – olemas on vaimse tervise roheline raamat ja tegevuskava, kuid väljakutse on abi kättesaadavuse tagamine. Kusjuures küsimus ei ole ainult koolitatavate psühhiaatrite ja kliiniliste psühholoogide arvus, vaid ka väheintensiivsete sekkumiste rakendamises. Need on kogukonnas, koolis või töökohal pakutavad tugimeetmed, mis ei eelda kliinilist väljaõpet. Näiteks juhendatud eneseabi, veebipõhised sekkumised ja lühendatud psühhoteraapia vormid, mis võimaldavad sekkuda varem ja viia vaimse tervise abi rohkemate inimesteni,» selgitas minister Riina Sikkut arenguid Eestis.

Täiendavalt on minister Sikkutil kavas kahepoolsed kohtumised Belgia terviseministri Frank Vandenbroucke ja Soome terviseministri Kaisa Juusoga. Ühise nimetajana on mõlema terviseministriga arutluse all Tallinna harta 15. aastapäevale pühendatud rahvusvahelise konverentsiga seonduvad küsimused.

Tagasi üles