Hooldekodudesse soovijate arv on ühe kuuga hüppeliselt kasvanud

Elora töötaja koos hoolealusega Foto: Elora

1. juulil jõustunud hooldereformi tulemusel on hooldekodudesse soovijate arv ühe kuuga kolmekordistunud, selgub Elora andmetest.

Elora juhatuse liikme Merle Vaheri sõnul on taotluste arv ainuüksi juulis kasvanud sama palju kui kolme eelneva kuu jooksul kokku. «Huvi hooldekodu kohtade vastu on suurenenud hüppeliselt eelkõige tänu hooldereformile, mis on rahastamistingimused muutnud eakatele ja nende lähedastele soodsamaks,» ütles Vaher. «Kui varem võis omaosalus ulatuda kuni tuhande euroni, siis nüüd jääb see keskmiselt paarisaja euro juurde,» selgitas Elora juht reformi mõju ulatust.

Taotluste arv hakkas Merle Vaheri sõnul suurenema tegelikult juba varem, kuid tingimusega, et kohta soovitakse alates 1. juulist, kui jõustuvad uued rahastamistingimused. «See näitab, kui suur osa inimesi on otsust raha pärast edasi lükanud. Sageli arvatakse, et hooldekodu on mugavusteenus lähedastele, kes ei soovi või ei taha oma eaka lähedase eest ise hoolt kanda, kuid tegelikkuses on hooldekodu paljudele eakatele ainus võimalus saada vajaliku kompetentsi ja varustusega teenust, ilma milleta nende tervis halveneks oluliselt kiiremini,» ütles Vaher.

Koos hooldereformiga muutus osaliselt ka hooldekodu koha taotlemise protsess. «Koos riigipoolse rahastusega kaasnes kohalikele omavalitsustele kohustus oma haldusalas elavate inimeste abikõlblikkust hinnata. See on ühest küljest mõistlik ja arusaadav, kuna raha tuleb kasutada põhjendatult, kuid muudab samal ajal koha taotlemise keerulisemaks ja aeganõudvamaks,» ütles Vaher.

«Praegu on hooldereform takerdunud, täna ootab meil ainuüksi ühe omavalitsuse otsuste taga hooldekodu kohta mitukümmend eakat,» tõi Elora juht ühe näite hindamisega kaasnevast ajakulust. See omakorda on Vaheri sõnul toonud kaasa hoolealuste ja nende lähedaste pahameele, kes on lootnud lubatud rahastusele alates 1. juulist.

«Esimestest komistuskividest hoolimata näeme, et riigi reform on oma eesmärki täitmas, sest huvi hooldekodukohtade vastu on märkimisväärselt kasvanud. Kuna tegu on nii eaka enda kui tema lähedaste jaoks suure otsusega, siis soovitan alati enne valiku tegemist pidada nõu ka hooldekoduga, kas pakutavad teenused, meditsiiniline varustus ja personali kompetents vastavad neile vajadustele, mis eakal hooldekodus vaja läheb. Oleme selleks spetsiaalselt välja töötanud eraldi nõustamissüsteemi, et need vajadused kaardistada ja seeläbi valiku tegemisele kaasa aidata,» julgustas Vaher lõpetuseks.

Elora Haiglate hulka kuuluvad kolm õendushaiglat ja kaks hooldekodu, moodustades sellega Eesti suurima õendushaiglate ja hooldekodude grupi. Elora nimi võeti kasutusele tänavu kevadel, et ühendada ühte gruppi viimaste aastate jooksul koondunud Keila haigla, Kallavere haigla ja Hiiu ravikeskus.