Uurijad leidsid, et arstide otsuste üldine täpsus suurenes võrgustike puhul kaks korda rohkem kui kontrollrühmades. Veelgi enam, algselt kehvemini toimivate arstide seas suurendasid võrgustikud 15 protsenti võrra nende arstide osakaalu, kes lõpuks tegid õige ravisoovituse.
«Me saame kasutada arstide võrgustikke, et parandada nende tegevust,» ütleb Centola. «Arstid konsulteerivad üksteisega tihti ja me oleme seda juba ammu teadnud. Tõeline avastus on see, et me saame struktureerida arstide vahelisi teabevahetusvõrgustikke, et suurendada nende kliinilisi teadmisi.»
Võrdsed võimalused kõigi jaoks
Meditsiinis toimuvad konsultatsioonivõrgustikud tavaliselt hierarhiliselt, kus kõrgema positsiooniga spetsialistid on tipus ja nooremad arstid allpool.
«Nooremad arstid, kellel on kultuuriliselt ja isiklikult teistsugused vaatenurgad, tulevad meditsiinikogukonda, keda mõjutab ülevalt-alla hierarhia kõige rohkem,» kommenteerib Centola, «Nii hiilivadki arstide kogukonda kahjuks püsima jäävad eelarvamused.»
Teadlased püüdsid eksperimendi jaoks värvata erineva vanuse, erialade, ekspertiiside ja geograafiliste asukohtadega kliinikuid. Nad leidsid, et anonüümsed võrdsed võrgustikud kõrvaldasid staatuse ja staažiga seotud tõkked, mis teadlaste sõnul piiravad meditsiinivõrgustikes õppimise paljusid tahke.
Mis toimub arsti kabinetis?
«Mõndades haiglates, eriti vähese ressursiga piirkondades, kasutatakse e-konsultatsioonitehnoloogiat, mille puhul arst saadab nõu saamiseks sõnumi välisele spetisalistile. Vastuse saamine võtab tavaliselt 24-72 tundi. Miks mitte saata see päring spetsialistide võrgustikule, mitte ainult ühele inimesele?» mõtiskleb Centola.
Centola märgib, et iga eksperimentaalne katse võttis aega vähem kui 20 minutit. Lisaks kommenteerib ta, et võrgustikud ei pea olema hiiglaslikud. Tegelikult ongi ideaalne, kui see arv jääks 40 kanti.
Teadlased töötavad hetkel selle kallal, et rakendada oma võrgustiku tehnoloogiat arstide kabinettides. Eeldatavasti peaksid esimesed edasimineku sammud käivituma järgmise aasta jooksul.