Ülemaailmne hepatiidipäev kutsub inimesi end testima

Kogu maailmas elab B- või C-hepatiidiga üle 350 miljoni inimest ja selle tagajärjel sureb igal aastal üle 1,1 miljoni inimese. Foto: Shutterstock

Iga aasta 28. juuli on ülemaailmne hepatiidipäev, et tõsta teadlikkust viirushepatiidist.

Kogu maailmas elab B- või C-hepatiidiga üle 350 miljoni inimest ja selle tagajärjel sureb igal aastal üle 1,1 miljoni inimese. 2040. aastaks eeldatakse, et viirus hepatiidist tingitud surmade arv ületab kokku HIVist, malaariast ja tuberkuloosist tingitud surmajuhtumite arvu.

Eesti HIV-positiivsete võrgustik (www.ehpv.ee) on aastaid levitanud teadmisi viirushepatiitidest.

Hiljutised uuringud on näidanud, et peaaegu pooled ehk 42 protsenti inimestest kogu maailmas ei tea, et viiruslik hepatiit on üks peamisi maksavähi põhjustajaid. Ligi kolmveerand nendest küsitletutest ütleb, et teadmine, et hepatiit põhjustab maksavähki, suunab neid suurema tõenäosusega ennast testima, ja enam kui 82 protsenti laseb suurema tõenäosusega end vaktsineerida.

2023. aasta ülemaailmse hepatiidi päeva teema on «Me ei oota». B ja C hepatiidiga elavatel inimestel on oluliselt suurem risk haigestuda vähki kui inimesel kes suitsetab ühe paki sigarette päevas. Uued uuringud näitavad, et B- (HBV) ja C-hepatiidi (HCV) viirused on väga onkogeensed, mis võib tekitada vähki haigestumist paljudes elundites.

Praegu on õige aeg viirusliku hepatiidi leviku takistamiseks. On vaja laialdaselt testida ja ravida haigestunud.

B- ja C-hepatiidi nakkused on vaiksed epideemiad. Mõlemad viirusnakkused põhjustavad vähki haigestumist ja inimestel ei ilmne sümptomeid pikka aega, nii võib haigus jääda märkamata. Kõigi jaoks on oluline tunnistada B- ja C-hepatiidi nakkusega seotud kõrget vähiriski ja suunata patsiente ravile. Ravi võib vähendada vähiriski 85 protsenti.

Hepatiidiviirusi on viis erinevat varianti– A-, B-, C-, D- ja E-hepatiit. A- ja E-hepatiit levib peamiselt saastunud toitu süües ja vett juues, haigus on halva veepuuduse ja kanalisatsiooniga riikides sageli endeemiline, kuid muutub harva krooniliseks.

B-hepatiit edastatakse kokkupuutel nakatunud inimese vere või muude kehavedelikega. C-hepatiit levib peamiselt verega kokkupuute kaudu, näiteks süstalde ebapiisava steriliseerimise kaudu. Praegu elab selle haigusega 58 miljonit inimest. D-hepatiit levib kokkupuutel nakatunud verega ja seda esineb ainult inimestel, kes on juba nakatunud B-hepatiiti.

Hoolimata vaktsiini kättesaadavusest ja B-hepatiidi tõhusast ravist ning C-hepatiidi ravist, on vähesed maailma riigid graafikus, et saavutada WHO eesmärk kõrvaldada viirushepatiit 2030. aastaks.

Kogu maailmas elab hepatiidiga 350 miljonit inimest ning igal aastal sureb B- ja C-hepatiiti rohkem kui 1,1 miljonit inimest. Siiski on olemas vahendid haiguse leviku vähendamiseks 2030. aastaks.

Eestis saab ennast testida mitmetes haiglates ja ka EHPV aitab kaasa testimisele ja teadlikkuse suurendamisele seoses hepatiitidega.