/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/07/31/15493259t1h7874.jpg)
Eesti toetab euroliidu ühiseid jõupingutusi ravimite tarne- ja tootmisraskuste ületamisel ning loob ühtlasi olulisemate apteegiravimite varu nii külmetushaiguste hooajaks kui ka tervisekriiside puhuks.
Riik tegeleb olulisemate apteegiravimite varu loomisega
Euroopas on viimastel aastatel ravimite tarnehäired sagenenud ja viimati mõjutas patsiente amoksitsilliini sisaldavate ravimite nappus, teatas sotsiaalministeerium. Ka Euroopa terviseministrite äsjane mitteametlik kohtumine tõstatas küsimuse ravimite varustuskindlusest algaval talvehooajal. Nii ongi Eesti enda kriisivalmiduse tõstmiseks tihendanud koostööd ravimite müügiloa hoidjatega ja tugevdanud ravimite hulgimüüjate aruandluskohustust, mis võimaldab ravimiametil olukorda jälgida ja puudujääkide korral kiiremini tegutseda. Eesti Varude Keskus koos ravimite hulgimüüjatega loob elanikkonnale parasjagu 174 olulisemast apteegiravimist koosnevat ühe kuu ravimivaru.
Terviseminister Riina Sikkuti sõnul näitas koroonapandeemia, kui oluline on oluliste ravimite ja meditsiinitarvikute varu. Riiklikest meetmetest aga alati ei piisa ja ravimite puudusega toimetulek nõuab koostööd ka Euroopa Liidu tasandil.
«Olgugi et Eestil on plaanis toetada kodumaise ravimitootmise arendamist, ei kataks see kõikvõimalike vajalike ravimite nomenklatuuri,» selgitas Sikkut. «Seega sõltume ravimitega varustamisel Euroopa Liidu ja globaalsete tarneahelate toimimisest. Toetame jätkuvalt liidu neid samme, mis meie varustuskindlust parandavad ning ravimite tarnehäireid ennetavad.»
Sikkuti kinnitusel jälgitakse Euroopa tasandil väga hoolega enamkasutatavate antibakteriaalsete ravimite nõudlust ja pakkumist. Samas tuleb aga tõdeda, et laste antibiootikumide tarneraskused on üle-euroopalised.
«Prognoosidest on selgunud, et valdavas enamuses peaks pakkumine rahuldama nõudlust, võimalikke probleeme on ette näha osade toimeainete mõningate ravimvormide või annustega. Nende osas on tehtud tööstusele ettepanek tootmismahtusid suurendada. Ollakse pidevas kontaktis ravimitööstusega ja jätkatakse monitoorimisega,» rääkis Sikkut. «Euroopa Ravimiamet on seisukohal, et riiklike varude loomise ehk national stockpiling’uga tarneraskusi ei lahenda. Eesti vaatest peame samas mõistlikuks hoida kohalikke ravimivarusid, mille eesmärk on kaitsta mitte ainult tarnehäirete eest, vaid ka ulatuslikemate tsiviil- või riigikaitseliste kriiside korral.»
OECD andmeil kasvasid aastatel 2017–2019 teated ravimite tarneraskustest 60 protsendi võrra. Eesti ravimipoliitika aastani 2030 näeb ette mitmeid meetmeid ravimite füüsilise ja rahalise kättesaadavuse parandamiseks. Näiteks on plaanis ajakohastada ravimite hüvitamise protsessi ja kaardistada sellega seotud probleemkohad, sealhulgas muuta tarneraskuste korral hüvitamine paindlikumaks ravimitele, millele Eestis müügiluba väljastatud ei ole.