Raskest harvikhaigusest saavad vanemad teada juba varajases raseduses

Rasedus Foto: Shutterstock

Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse täppismeditsiini labori ja arstide koostöö tulemusel on Eestis võimalik teha DNA-põhist sõeluuringut, mis suudab tuvastada raskeid harvikhaigusi.

Postimees uuris Tartu Ülikooli molekulaarmeditsiini kaasprofessorilt ja labori juhatajalt Kaarel Krjutškovilt, mida selline test endast kujutab. «Koostöös Tartu Ülikooli kliinikumiga valisime välja 18 piirkonda loote genoomis, mida oleks mõistlik sõeluuringuga vaadata ja mille põhjal saaks juba enne sündi harvikhaigusi ennetada. See tähendab, et ei pea ära ootama lapse sündi, enne kui diagnoosida saab,» selgitas Krjutškov. Harvikhaiguste põhjustajad on sellised piirkonnad genoomis, kus muutus on küll väike, kuid see põhjustab lapsel rasket kromosoomhaigust, millele puudub ravi.

Eestis sünnib aastas keskmiselt seitse sellise harvikhaigusega last, mida on võimalik ema vereproovi ja DNA-põhise rasedusaegse sõeluuringuga tuvastada.

Mis on NIPTIFY test

NIPTIFY test võimaldab tuvastada loote kromosoomhaigusi ema vereproovist juba kümnendal rasedusnädalal.

Esimeses etapis registreeritakse proovid ning eraldatakse vereplasma ja sellest omakorda eraldatakse ujuv ehk rakuvaba DNA, mis on segu ema DNAst ja loote omast. Seejärel analüüsitakse tervet loote genoomi – selleks on Tartus mitu võimsat sekveneerimismasinat, millega on võimalik tekitada umbes kümme miljonit DNA järjestust patsiendi kohta. Sealt vaadatakse, millised harvikhaigused võivad lootel esineda, kirjeldab Krjutškov uuringu protsessi.

Edwardsi sündroomi korral on inimesel üks kromosoom rohkem – 18. kromosoome ei ole mitte kaks, nagu tavaliselt, vaid kolm. Seega on tegemist trisoomia 18 ehk Edwardsi sündroomiga.

Esinemissagedus on hinnanguliselt 1: 6000 kuni 1: 8000 sünni kohta. Enam kui 95 protsenti trisoomia 18 loodetest hukkub üsasiseselt.

Edwardsi sündroomiga vastsündinuil on hulgi arengurikkeid: aju, südame ja teiste organite kaasasündinud arenguhäireid. Sageli esineb juba raseduse ajal loote kasvupeetus ning paljudel juhtudel rasedus katkeb või laps sünnib surnult. Elusalt sündinud lastest sureb enamik enne aastaseks saamist. Ellujäänud lastel on sügav intellektipuue ning tõsised kasvu- ja arenguprobleemid.

Allikas: Kliinikum.ee

«NIPTIFY testis on sees kõik levinud kromosoomhaigused, lisaks Downi, Edwardsi ja Patau sündroomile on lisandunud ka sugukromosoomide kõrvalekalded. Viimaseid ei peeta küll haigusteks, kuid need võivad mõjutada oluliselt inimese elukvaliteeti. Sellele lisaks tuvastab test veel hulga olulisi harvikhaigusi,» sõnab Krjutškov ja lisab, et sellega tõuseb NIPTIFY testis skriinitavate haiguste hulk 29ni.

Enim on Downi sündroomi

Labor teeb naistearstide ja ämmaemandatega tihedat koostööd. Arstid saavad raseduse alguses ultraheliuuringuga kinnitada, kas loode on piisavalt suur ning ega tal ole selgeid arenguhäireid. Pärast seda saab teha kromosoomhaiguste sõeluuringu, sest neid tulemusi, mida annab DNA-test, ultraheliga ei näe. «Kui ultraheliga on võimalik näha loote arengus Downi sündroomi riski, siis näiteks harvikhaigusi on võimatu näha, sest mõjutatud geenid ei avaldu nii varases raseduses,» selgitab labori juhataja DNA-testi eeliseid, kuid märgib, et päris ilma ultrahelita ka ei saaks. «Kõige parem tulemus tuleb koos ultraheliuuringu ja NIPTIFY testiga. Ultraheliuuringu kasuks räägib see, et praegu on ka preeklampsia sõeluuring ultrahelist sõltuv ja seda ei saa ära jätta.»

Downi sündroomi korral on inimesel üks kromosoom rohkem – 21. kromosoomi ei ole mitte kaks, nagu tavaliselt, vaid kolm. Seega on tegemist trisoomia 21 ehk Downi sündroomiga.

Esinemissagedust mõjutavad nii naise vanus raseduse ajal kui sünnieelse diagnostika võimalused. Neil põhjustel on Downi sündroomi esinemissagedus piirkonniti erinev. Haiguse esinemissagedus on umbes 1: 400 kuni 1: 3000 vastsündinu kohta.

Arstidel tekib kahtlus Downi sündroomile vastsündinu välimuse põhjal. Tavaliselt on neil ülespoole viltuse lõikega silmad, väike ümmargune pea, lame näoprofiil. Esineb kolmas silmalaug ehk epikantus, mis kujutab endast silmanurgas asuvat iseloomulikku nahavolti. Sageli on lihaste toonus madalam ja liigesed üliliikuvad.

Allikas: Kliinikum.ee

Kõige rohkem ilmneb tuntud Downi sündroomi. See on kõige levinum kromosoomhaigus, mille risk suureneb sünnitaja vanuse tõusuga. See tähendab, et mida vanem on ema, seda suurem on oht, et lapsel see sündroom esineb. Erinevalt Downi sündroomist harvikhaigused ema vanusest ei sõltu.

Labori juhataja sõnul ilmneb NIPTIFY testidest päris palju sugukromosoomide kõrvalekaldeid. «Kui mehel on näiteks sugukromosoomides XXY ehk üks X-kromosoom rohkem kui normaalne. Sellisel inimesel kasvavad küll mehe sugutunnused, kuid keha jääb naiselikuks ja võib kaasneda vaimne alaareng. Teine selline haigus on näiteks tüdrukutel esinev Turneri sündroom. Sel juhul on tüdrukul kahe X kromosoomi asemel üks. Need inimesed kannatavad naissuguhormooni puuduse all, mille tulemusel hilineb murdeiga, ei arene sugutunnused ja nad jäävad viljatuks,» selgitab Krjutškov. Sellised kõrvalekalded on piisavalt tõsised, et neid tuvastada juba raseduse käigus.

Turneri sündroom avaldub haigusele omase välimusena. Lapsed sünnivad välimuselt tüdrukutena, kuid nende munasarjad ei ole normaalselt arenenud, ei tooda munarakke ega naissuguhormoone. Sageli kaasuvad teiste organite haigused.

Haigus avaldub erineva raskusega, olenevalt kui suur osa kromosoomist on puudu. Turneri sündroomi esineb sagedusega 1: 1500–2500 tütarlapsest. 99 protsenti sellise kahjustusega loodetest hukkub ja rasedus katkeb.

Allikas: Inimene.ee

Testis tulevad välja ka juhuslikud muutused. «Kui meil on kokku 23 kromosoomipaari, siis see on lihtsalt looduse vingerpuss, et sinna sisse juhtuvad vead. Kõige vähem raseduse katkestamisi on sugukromosoomide kõrvalekalletega, sest neid, erinevalt rasketest harvikhaigustest, ei peeta nii tõsisteks.» Downi sündroomi puhul katkestab raseduse 99,9 protsenti patsientidest.

Eestis on viie aastaga NIPTIFY teste tehtud enam kui 11 000 rasedale. See on ka ainuke omalaadne sõeluuring Eestis, sest riiklikus mastaabis ei ole praegu ühtegi harvikhaiguse skriiningtesti. Tervisekassa rahastusega saab NIPTIFY testile umbes 15 protsenti rasedaist. Krjutškovi sõnul maksab umbes 20–25 protsenti rasedaist 250– 300 eurot omast taskust. «Pered väga kaaluvad seda võimalust, sest ühel naisel ei ole elu jooksul väga palju rasedusi ja see pole kokkuhoiukoht. Tervisesse investeerimine on parim investeering.» See tähendab, et kokku testitakse Eesti kõikidest lapseootel naistest 35–40 protsenti.

Krjutškov peab oluliseks, et tervisekassa üleüldse testi rahastab, sest rasedate juhendis on sees, et need, kellel on kõrgenenud risk, peavad NIPTIFY sõeluuringusse tulema. «Muidugi võiks riik testi kõigile kompenseerida, kuid nagu ikka, jääb asi raha taha kinni,» räägib ta ja toob näiteks, et Belgias, Hollandis ja Soomes Helsingi piirkonnas on selline test kõigile rasedatele tasuta.

Tulevikuks veelgi plaane

Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse täppismeditsiini labori juhataja ja Tartu Ülikooli molekulaarmeditsiini kaasprofessor Kaarel Krjutškov. Foto: Erakogu

Krjutškov tunneb rõõmu edukast meeskonnast, kellega koos on võimalik Eestis sellisel tasemel testi teha. «Meil ei ole ühtegi NIPTIFY-sarnast originaalset laborit Baltikumis, Poolas ega Soomes. See on väga unikaalne asi terves regioonis. Selle põhjal, et meil on Eestis selline kompetents olemas, on võimalik teha arendusi. Harvikhaiguste sõeluuring ei tule tühjalt kohalt, me hoiame proovid Eestis ja analüüsime Eesti rasedaid just siin. Sinna juurde koostöö arstidega ja nende koolitamine. See on innovatsiooni ja edu pant, mida ei tohi käest lasta. Tervise- ja geeniandmeid peaks hoidma Eestis, mitte lubama neid lihtsasti välja saata. See on see kompetents, mille eest me võitleme,» kinnitab ta.

«Viimasel ajal oleme keskendunud sellele, et ka väiksed muutused on väga olulised. Muutused võivad küll väiksed olla, kuid laps on seetõttu ravimatult haige. Kliiniliselt oluliste mikrodeletsioonide analüüs tõstab järjest enam pead ja seda ei saa ignoreerida,» avab Krjutškov tulevikuplaane. Kuna NIPTIFY testi pole võimalik enam palju paremaks muuta, võtavad teadlased suuna veelgi parema sõeluuringu arendamise poole, mis suudab tuvastada ühe geeni harvikhaigusi.

«Sellised haigused on väga harvad. Eestis on umbes 50 last, kellel on raske ühe geeni harvikhaigus. See hulk lapsi on kindlasti väärt teadustööd ja arendamist, et tulevikus selliseid haigusi ennetada,» sõnab ta.

Arengud meditsiinivallas liiguvad kiiresti ja Krjutškov tunneb muret, et konservatiivsemad meditsiinitöötajad ja ametnikud võivad patsiendile kasulikku innovatsiooni pärssida. «Oluline on see, kui valmis on naistearstid ja tervisekassa reaalseid uuendusi aktsepteerima. Muutused on järsud ja nende mõistmiseks peab end pidevalt täiendama. Näiteks Soome Helsingi ja Turu regioonis vaadatakse ultraheliga ainult põhilisi näitajaid, et kas lapsel süda lööb ja kas suurus on õige. Kõik ülejäänu tehakse kindlaks DNA ehk NIPT meetoditega,» toob ta näiteks meie põhjanaabreid.