Ainult nii sünnivad siia ilma geeniused

Ema toitumine raseduse ajal on eriti märkimisväärne tegur seetõttu, et toitumisharjumused on muudetavad, ning seepärast, et nii enne rasedust kui ka raseduse ajal on toitumine oluline ennetav meede mitmesugustele probleemidele Foto: Pexels

Viimastel aastatel on põhjalikumalt hakatud uurima, kuidas mõjutab raseduse ajal ema toitumine lapse tervist. Loe ja saa teada, millised toiduained on kõige paremad nii lapse kui ka tulevaste põlvkondade aju arengu jaoks. 

Äsja tehtud uuring tõestab, et kui emad söövad raseduse varases staadiumis aju tervist parandavat looduslikku ühendit, võib see olla kasulik nende lastele ja isegi lapselastele. Uurijad rõhutavad tervisliku toitumise tähtsust raseduse ajal. 

Loomadel võib kokkupuude keskkonna- ja toitumismuutustega põhjustada järglastel füsioloogilisi muutusi. Küsimus on, mis saab edasi järgnevatest põlvkondadest?

Uurides Caenorhabditis elegans'i ehk ümarussi, keda teadlased eelistavad katses kasutada, kuna temas leidub palju inimestel esinevaid geene, kinnitavad Monashi ülikooli teadlased, et süües raseduse varases staadiumis õunu ja ürte, võib see kaitsta laste ja lastelaste aju arengut ja tervist.

Täpsemalt keskendusid uurijad aksonitele, mis edastavad elektrilisi impulsse närvirakkude vahel. Aksonite tervist säilitab ühtlane mikrotuubulite jada, mis transpordib olulisi materjale, nagu RNA, valgud ja lipiidid. Riketega mikrotuubulid häirivad nende materjalide tarnet, põhjustades aksonite haprust, mis on seotud neurodegeneratiivsete haigustega.

«Meie töö oli uurida, kas toidus leiduvad looduslikud ühendid saavad neid aksoneid stabiliseerida ja murdumist ära hoida,» sõnab uuringu vastutav autor Roger Pocock.

Uurijad kasutasid Caenorhabditis elegans'i mudelit, sest see sisaldab hapraid aksoneid ning murdub looma vananedes. Nad leidsid, et ümarusside varustamine ursoolhappega, mida leidub õunakoortes, rosmariinis ja salveis, vähendab aksonite haprust. Ursoolhappel on täheldatud põletiku- ja vähivastast toimet.

«Leidsime, et ursoolhape paneb ühe geeni aktiveeruma, mis toodab spetsiifilist tüüpi rasva. See konkreetne rasv takistab aksonite haprust, parandades nende üldist tervist vananemise käigus,» selgitab Pocock.

Selleks rasvaks on sfingolipiid ühendi nimetusega sfingosiin-1-fosfaat (S1P). Neid leidub kesknärvisüsteemis, mis osalevad kudede arengus, rakkude äratundmises ja ühendumisel. Tarbitud sfingolipiidi on vaja ema soolestikust transportida emakas olevatesse munarakkudesse, et see kaitseks järglaste aksoneid. Huvitaval kombel leidsid nad, et kaitse kandub edasi ka järgmistele põlvkondadele.

Pococki sõnul on see esimene kord, kus on tõestatud, et lipiididest tulenev tervis on pärilik. Lisaks sellele kaitseb ema toitumine sfingolipiidi tarbimise kaudu kahe järgneva põlvkonna aksoneid. See tähendab, et ema toitumine võib mõjutada mitte ainult tema järglase aju, vaid potentsiaalselt ka järgmiste põlvkondade oma. Uuring toetab tervislikku toitumist raseduse ajal aju optimaalse arengu ja tervise saavutamiseks.

Kuigi leiud on lootust andvad, tuleb edasiste uuringutega kinnitada, kas see toimib ka inimestel.