Loe, kuidas mõjutab lapsepõlvetrauma rasedust

Lapsepõlvetrauma võib täiskasvanute suhteid mõjutada mitmel viisil, kuid see ei ole olukord, millest ei ole väljapääsu Foto: Pexels

Teadlased paljastavad, millised on lapsepõlvetrauma varjatud mõjud ja kuidas see võib mõjutada raseduse imelist teekonda. Suurimad riskid neist on raseduse tüsistus ja alakaaluliste või enneaegsete imikute sünnitamine. 

Lapsepõlvetrauma, nagu väärkohtlemine, emotsionaalne hooletussejätmine ja kokkupuude perevägivallaga, võivad suurendada naise riski raseduse tüsistuste tekkeks ning madala sünnikaaluga või enneaegse lapse sünnitamiseks, leidis olemasolevate tõendite kogumise andmeanalüüs, mis avaldati ajakirjas BMJ Open.

Lisaks kannatavad sellisel juhul raseduse ajal teised tervisenäitajad, näiteks diabeet, kõrge vererõhk, depressioon ja ärevus.

Täpsemaks uurimiseks viisid teadlased läbi 32 asjakohast uuringut, mis jäid aastate vahemikku 1994–2022. Kolm neljandikku neist põhinesid pikemaajalistel uuringutel, ülejäänud aga sisaldavad endas võrdlevaid või vaatlusuuringuid.

Enamik uuringutest viidi läbi Ameerika Ühendriikides. Ülejäänud olid pärit Kanadast, Euroopast ja teistest piirkondadest. Uuringus osalejate arv varieerus vahemikus 48 kuni 11 556.

Andmeanalüüsist selgus, et naised, kes olid kogenud mingisugust lapsepõlvetraumat, on 37-protsendilise tõenäosusega rohkem raseduse tüsistustega seotud kui need, kellel sellega kokkupuudet pole olnud. Samuti on nendel naistel 31 protsenti tõenäolisem sünnitada tulevikus alakaalulisi või enneaegseid imikuid.

Edasine põhjalik analüüs näitab, et lapsepõlvetrauma toob 39-protsendilise tõenäosusega kaasa rasedusega seotud diabeeti, 59 protsenti on suurem risk kogeda sünnituseelset depressiooni, 27-protsendilise tõenäosusega on risk sünnitada alakaalulist last ning 41 protsenti suureneb risk enneaegse sünnituse tekkeks.

Teadlased selgitavad, et leidudel on mitu otsest ja kaudset seost.

Lapsepõlvetrauma võib muuta stressisignaalide reguleerimist ja immuunsüsteemi talitlust. Samuti võib see muuta ajustruktuuri ja selle toimimist või kiirendada läbielatud stressi tõttu raku vananemist.

Varasemad avaldatud uuringud viitavad sellele, et lapsepõlvetraumat kogenud lastel on täiskasvanueas suurem tõenäosus riskikäitumise tekkeks, nagu ainete kuritarvitamine, füüsiline passiivsus ja ebatervislik toitumine, mis kõik mõjutavad raseduse tüsistust ja tulemuste riski.

Uuringu tulemused ei pruugi olla kõik sajaprotsendiliselt õiged, sest teadlastel ei õnnestunud hinnata erinevat tüüpi lapsepõlvetrauma potentsiaalset mõju ning uuringud tehti kõrge sissetulekuga lääneriikides.

Siiski on tulemuste põhjal tehtud selgeks, et kokkupuude lapsepõlvetraumaga suurendab raseduse tüsistuse ja ebasoodsate rasedustulemuste riski. Nende kogemustega kokku puutunud naised vajavad vaimse tervise abi, mis parandaks ka ema ja lapse vahelist vaimset ja füüsilist tervist.

«Meie leiud rõhutavad, kui oluline on ennetada neid sündmusi lastel, et vähendada sellest tulenevaid mõjusid, mis võivad edasi kanduda ka tulevatele põlvkondadele,» võtavad uuringu autorid teema kokku.