Covid-19 toob kaasa veel ühe ebatavalise sümptomi
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
14. august 2023, 09:55
/nginx/o/2023/08/14/15521092t1h3663.jpg)
Ebatavaline juhtum, kus pika Covidiga patsiendi jalad muutusid pärast 10-minutilist seismist siniseks, rõhutab teadlase hinnangul vajadust tõsta sümptomi kohta rohkem teadlikkust, vahendab Medical Xpress.
Leedsi ülikooli teadusartikkel ajakirjas The Lancet keskendub 33-aastase mehe juhtumile, kellel tekkis akrotsüanoos – venoosne vere kogunemine jalgades.
Minut pärast püstitõusmist hakkasid patsiendi jalad muutuma punaseks, tõmbusid seejärel järjest sinisemaks ja esile tõusid veenid. 10 minuti pärast oli värv oluliselt väljendunud, patsient kirjeldas rasket sügelustunnet jalgades. Esialgne jalgade värvus taastus kaks minutit pärast seda, kui mees ei olnud enam püstiasendis.
Patsiendi sõnul hakkas ta märkama värvimuutust pärast koroonaviirushaigusse jäämist.
Tal diagnoositi posturaalne ortostaatilise tahhükardia sündroom (POTS), mis põhjustab püstitõusmisel ebanormaalset südame löögisageduse tõusu.
«See oli silmatorkav akrotsüanoosi juhtum patsiendil, kes ei olnud seda kogenud enne Covid-19 haigusse nakatumist,» märkis dr Manoj Sivan, Leedsi ülikooli meditsiinikooli rehabilitatsioonimeditsiini osakonna aukonsultant.
«Seda kogevad patsiendid ei pruugi olla teadlikud, et see võib olla pikaajalise Covidi ja düsautonoomia sümptom, ning tunda muret selle pärast, mida nad näevad. Samamoodi ei pruugi arstid olla teadlikud seosest akrotsüanoosi ja pikaajalise Covidi vahel.
Peame tagama, et pikaajalise Covidi korral ollakse düsautonoomiast rohkem teadlikud, et arstidel oleks vahendid patsientide asjakohaseks aitamiseks,» nentis teadlane.
Pikaajaline Covid mõjutab paljusid kehasüsteeme ja sellega kaasneb sümptomeid, mis mõjutavad võimet sooritada igapäevaseid toiminguid. Seisund mõjutab ka autonoomset närvisüsteemi, mis vastutab vererõhu ja südame löögisageduse reguleerimise eest.
Varem on akrotsüanoosi täheldatud lastel, kellel on autonoomse närvisüsteemi düsfunktsioon (düsautonoomia), mis on viirusejärgsete sündroomide sagedane näht.
Dr Sivani meeskonna varasemad uuringud on näidanud, et pika Covidiga inimestel tekivad sageli nii düsautonoomia kui ka POTS.
Düsautonoomiat täheldatakse ka mitmete muude pikaajaliste seisundite korral, nagu fibromüalgia ja müalgiline entsefalomüeliit, mida tuntakse ka kroonilise väsimuse sündroomina.
«Me vajame rohkem teadlikkust düsautonoomiast pikaajaliste seisundite korral; tõhusamaid hindamismeetodeid ning sündroomi edasist uurimist. See võimaldab nii patsientidel kui ka arstidel neid haigusseisundeid paremini hallata,» ütles dr Sivan.