Tunnete, et ei suuda keskenduda? Võimalik, et teil on ajust puudu need vidinad

Keskendumisraskused võivad olla põhjustatud mitmest tegurist, mille peale tähelepanuhäirega inimesed ei oska tulla. Seda häiret saab leevendada ravimitega, kuid siiski soovitavad teadlased probleemile läheneda mittefarmakoloogiliselt Foto: Pexels

Te ei suuda keskenduda olulistele teemadele ning tähelepanu hajub. Teile tundub, et mõni kolleegidest on sihikindlam kui teie. Kas abi oleks mõnest eneseabiraamatust või meditatsiooniseanssidest? Võimalik, et teie aju esiossa ongi sattunud vähem neid imetegelasi, mis vastutavad tähelepanu eest ning hoiavad paigal fookust. Aga kas ka sellistes oludes on võimalik kõiki töid teha või tuleb leida sootuks muu tegevusvald?

Kuigi ülesande täitmine teiste segajate kõrval võib tunduda nagu tahtejõu lahing, on teadlased avastanud, kuidas võib aju sind õigel teel hoida.

Esimest korda on Pennsylvaania ülikooli Perelmani meditsiinikooli neuroteadlased avastanud, et meie aju eesotsas paiknevad «visuaalse liikumise» neuronid, mis aitavad kaasa vajaliku ülesande täitmisele. Eriti mängivad nad suurt rolli siis, kui meie ümber on segavad faktorid.

«Meie uuringud viitavad sellele, et kõikidel ajudel on oskus keskenduda rahuldustpakkuvale ülesandele ja filtreerida välja segavaid tegureid, kuid mõned oskavad seda teha paremini kui teised,» sõnab Penni meditsiinikooli neurokirurgia professor Bijan Pesaran. Kuna ajutegevus töötleb stiimuleid erinevalt, otsivad teadlased seoseid ebaõnnestumiste ja psühhiaatriliste häirete vahel, sealhulgas tähelepanuhäire, skisofreenia ja obsessiiv-kompulsiivne häire.

Loomamudelite kaudu on tehtud kindlaks, et aju otsmikusagaras, mis on aju juhtiv piirkond ja vastutab motivatsiooni eest, on organismil sinna vallandunud neuronite kogum, aidates meil keskenduda põhiülesandele ja blokeerida teisi segavaid stiimuleid.

See koordineeritud piirkond on võtmemehhanismiks inimestele ja suurtele imetajatele, võimaldades neil häälestuda müra keskel oluliste ülesannete täitmiseks.

See tähendab, et tähelepanu hajumine on seotud visuaal-liikumisneuronite võrgustikus asuvate osakestega, mis toimivad nii-öelda liiklusjuhtidena erinevate visuaalsete stiimulite töötlemiseks. Uuringu esimese autori Agrita Dubey sõnul on mõnel inimesel sinna piirkonda sattunud vähem neuroneid, mille tõttu on keskendumine pingutust nõudvam, kuid seda on võimalik parandada, eriti tähelepanupuudulikkusega inimestel.

Suuremalt jaolt tegelevad uuringud sellega, kuidas käitub meie aju erinevaid toimetusi tehes, kuid vähemad uuringud keskenduvad keskendumisprobleemidele, mida tuleks teadlaste sõnul rohkem täpsemalt uurida.