Isegi terve noor inimene sureb pärast kuuetunnise 35-kraadise soojuse talumist 100-protsendises õhuniiskuses, kuid uued uuringud näitavad, et surmaohu lävi võib olla oluliselt madalam. Siis ei aurustu higi – keha peamine vahend sisetemperatuuri alandamiseks – enam nahalt, põhjustades lõpuks kuumarabanduse, elundipuudulikkuse ja surma, vahendab Medical Xpress.
Selle temperatuuriga võib juba surra (2)
Kriitilist piiri, mis esineb 35 kraadi ja sajaprotsendilise õhuniiskuse juures, on esinenud kümmekond korda peamiselt Lõuna-Aasias ja Pärsia lahes, ütles NASAs töötav Colin Raymond AFP-le.
Ükski neist juhtumitest ei kestnud kauem kui kaks tundi, mis tähendab, et inimeste ellujäämise piiril ei toimunud massilist suremist, nentis Raymond, kes juhtis selleteemalist ulatuslikku uuringut.
Kuid äärmuslik kuumus ei pea küündima selle tasemeni, et inimesi tappa, ja igaühel on erinev künnis sõltuvalt vanusest, tervisest, muudest sotsiaalsetest ja majanduslikest teguritest, väidavad eksperdid.
Näiteks Euroopas suri eelmisel suvel kuumuse tõttu hinnanguliselt üle 61 000 inimese ja õhuniiskus on siin palavaga harva äärmuslik.
Kuid kuna globaalne temperatuur tõuseb – eelmine kuu hinnati ajaloo kuumimaks – hoiatavad teadlased, et ka äärmusliku õhuniiskusega koos esinevad ohtlikud temperatuurid muutuvad sagedamaks.
Raymond ütles, et selliste sündmuste sagedus on viimase 40 aasta jooksul vähemalt kahekordistunud, nimetades seda kliimamuutustest tulenevaks ohuks.
Raymondi uurimustöös prognoositakse, et kui maailmas tõuseb temperatuur 2,5 kraadi üle eelindustriaalse ajastu taseme, siis esineb ohtlikku temperatuuri järgmistel aastakümnetel regulaarselt nii mõneski paigas.
Inimese teoreetiline ellujäämispiir 35 kraadi Celsiuse ja sajaprotsendilise õhuniiskuse juures pole ainsaks ohuks. Näiteks 50-protsendises niiskuses terendab oht elu kaotada 46 kraadi juures.
Piiri testimiseks mõõtsid Ameerika Ühendriikide Pennsylvania osariigi ülikooli teadlased noorte tervete inimeste sisetemperatuuri kuumakambris.
Nad leidsid, et osalejad jõudsid oma «kriitilise keskkonnapiirini» – kui nende keha ei suutnud peatada sisetemperatuuri jätkuvat tõusu – temperatuuril 30,6 kraadi Celsiust, mis on tunduvalt madalam varem teoreetiliselt väidetud 35 kraadist.
Töörühma hinnangul kulub viis kuni seitse tundi, enne kui sellised tingimused kutsuvad esile tõeliselt ohtliku sisetemperatuuri, ütles uuringu kallal töötanud Daniel Vecellio AFP-le.
Kõige haavatavamad
India teadlane Joy Monteiro, kes avaldas eelmisel kuul ajakirjas Nature uurimuse Lõuna-Aasia märgtemperatuuri kohta, ütles, et enamik surmavaid kuumalaineid piirkonnas jäid tunduvalt alla 35 kraadi künnise.
Ta ütles, et väikesed lapsed ei suuda oma kehatemperatuuri reguleerida, seades nad suuremasse ohtu.
Vanemad inimesed, kellel on vähem higinäärmeid, on kõige haavatavamad. Ligi 90 protsenti kuumaga seotud surmajuhtumitest Euroopas eelmisel suvel esines üle 65-aastaste inimeste seas.
Suurem oht on ka inimestel, kes peavad töötama kõrge temperatuuriga väljas.