Seljavalu möödub enamasti paari päeva kuni paari nädalaga, tõsiseid haigusi on seljavalu taga peidus harva. Millal pöörduda apteekri, millal pere- või eriarsti poole? Nõu annab Ida-Tallinna Keskhaigla kirurgiakliiniku lülisambakirurgia keskuse neurokirurg Greete Pedai.
Eelkõige ülekoormusest, sundasenditest, ühetaolistest liigutustest ning suurest füüsilisest pingutusest tingitud lihasvalulikkust nimetatakse mittespetsiifiliseks alaseljavaluks. Kuna probleem möödub kiiresti, pole vaja täiendavaid uuringuid, et selgitada valu täpne põhjus. Mittespetsiifilist alaseljavalu põhjustavad pehmete kudede väiksed muutused, näiteks lihaspinge ja lülisammast ümbritsevate kudede tundlikkus. Ainult väga harva, umbes 0,9%-l juhtudest, osutub alaseljavalu põhjuseks tõsine haigus, näiteks lülisambamurd, kasvaja, infektsioon, süsteemne põletikuline reumaatiline haigus.
Sagedane alaseljavalu põhjus on diski kulumishaigus – põletikulise iseloomuga kroonilise seljavalu allikas, mis on osa lülisamba kulumiskaskaadist ja esineb peaaegu kõigil.
Valud selja eri piirkondades - millised tüübid olemas?
Eristatakse kaela- ja õlavöötmepiirkonna valusid, mille sagedasim põhjus on „nutikael“ ehk nutitelefoniga seotud sundasendid.
Abaluude vahelises piirkonnas esinevad sageli ülekoormusega seotud valud: eelkõige spordi ja igapäevatööga seotud sundasenditest tingitud lihasvalud; kõõluste ärrituspõletikud ja bursiidid. Mõnikord võib seljavalu olla seotud mujalt kehast tingitud probleemiga, nt neerukivid, neeruvaagnapõletik.
Närvivalu on kiirguva iseloomuga – nt alaseljast jalga või kaelast kätte kiirguv valu. Närvivalul on kindel kulgemismuster jm viited, mis võivad kaasneda: reflekside erinevus, tundlikkuse langus, surinad, lihaskrambid ja lihasjõu langus. Närvivalu põhjuseks võib olla diski väljasopistus või lülisamba kulumismuutustest tingitud selja anatoomilised muutused. Diski väljasopistuse korral on seljavalu sageli tagasihoidlik; põhiline on kiirguv valu jalas või käes, kuna diski sopistus surub lülisambast väljuvale närvijuurele. Rahvakeelne seljanärvi põletik ei ole täpne mõiste, kuigi enamasti mõeldakse selle all just närvivalu. Klassikaline põletik see siiski ei ole.
Lülisamba põletik on bakterite vm haigustekitajate (viirused, seened, algloomad, tuberkuloos jm) põhjustatud raske haigus, millele on enamasti eelnenud bakteriaalne põletik mujal kehas. Pikka aega võib esineda seletamatu palavik ning tugev valu põletikust haaratud lülisamba piirkonnas.
NB! Treenitud lihased toetavad selga!
Treenimata korsetilihased ei toeta lülisammast piisavalt ning võivad vanuse kasvades tingida selja väsimise ja valu süvenemise.
Lülisamba kulumismuutused tekivad ajaga ja kulumismuutuste süvenedes süvenevad tihti ka valud. Selle põhjus on eelkõige kulumiskaskaad – aja jooksul lisanduvad kulumisest tingitud uued muutused (diski, fassettliigeste kulumine, lülide libisemine, lülisambakanali kitsenemine jm), mis võivad põhjustada seljavalu. Samas pole uuringutel leitavad muutused alati otseselt seotud valude tugevusega. Lülisamba kulumine on krooniline seisund, mis võib ägeneda ja leeveneda.
Seljavalude tekkel on seos ka treenitusega. Regulaarne tervisesport on kasulik kogu kehale, ka lülisambale. See hoiab lihased toonuses, vaimu värske ja tõstab tuju. Oluline on ka kehakaalu kontroll. Lülisammas koosneb lisaks lülidele ka paljudest teda toetavatest lihastest, mis on omavahel tihedalt seotud. Seljalihaste tugevdamise harjutused peaksid alati käima käsikäes kogu korsetilihaskonna tugevdamise harjutusega – lisaks seljalihastele tuleks tugevdada ka kõhu-, külje- ning süvalihaseid, mis toetavad lülisammast eestpoolt.
Alaseljavalu on seotud paljude põhjustega – lisaks igapäevastele lülisambale langevatele koormustele mängivad rolli ka geneetiline eelsoodumus, igapäevatöö ja koormus, toit, väliskeskkonnaga seotud tegurid.
Seljavalude ennetamisel on kõige olulisem tervislik eluviis. Regulaarne liikumine aitab hoida kehakaalu kontrolli all, vältida tasub ekstreemseid koormusi nii lülisambale kui kehale tervikuna. Vältida võiks ka sundasendeid ning pidevaid suuri koormusi lülisambale. Oluline on positiivne ellusuhtumine.
Abi seljavalu korral
1. Valuvaigistid. Alaseljavalu tekkimisel on loomulik võtta esmalt koormus maha ning tarvitada käsimüügi valuvaigisteid. Tugeva valu korral peaks ravimeid võtma piisavas annuses, vajadusel kombineerida mitut käsimüügi valuvaigistit. Õigeid annuseid valida ja ravimeid sobitada aitab apteeker. Oluline on arvestada ka kaasuvaid haigusi, et vältida võimalikke ebasoovitavaid kõrvaltoimeid. Üks kord tugeva valu korral võetud valuvaigisti kõiki valusid ära ei võta ja seda ei saa pidada korralikuks valuraviks. Sageli ei soovi inimesed ravimeid tarvitada, kuna arvatakse, et tabletid on kehale kahjulikud. Valu tõttu tekivad aga kehas muutused ja vabanevad ained, mis võivad kehale veelgi kahjulikumad olla. Samuti tuleks katkestada n-ö valu ring, et valu ei muutuks krooniliseks.
2. Puhkerežiim ja taastusravi. Mittespetsiifilise alaseljavalu leevendamiseks oleks mõistlik jääda puhkerežiimile paarist päevast kuni mõne nädalani. See ei tähenda, et peaks tingimata lamama, aga igapäevaseid koormusi tugeva valu korral kehalt nõuda ei tohiks. Kui valuvaigistid hakkavad mõjuma ja valud vähenema, võiks esmalt ettevaatlikult taasalustada igapäevategevustega, hiljem võib lisada füsioteraapia. Võib rakendada ka muid taastusravi võimalusi: massaaži, magnetravi, vesiravi. Neid määrab taastusarst ja selleks peab eelnevalt saama perearstilt saatekirja.
3. Pöördu perearsti poole. Esmane valuvaigistav ravi peaks olema piisavates annustes ja koosnema vajadusel mitmest erinevast valuvaigistist ning kestma vähemalt 1–2 nädalat. Kui valu sellega ei leevene või ilmnevad uued vaevused/sümptomid, peaks valuravi korrigeerimiseks pöörduma perearsti poole. Tema hindab olukorda, kuulab kaebusi ja esmaselt rakendatud ravimeetmeid, välistab nn punase lipu sümptomid ning aitab korrigeerida valuraviskeemi. Vajadusel suunab perearst taastusarsti või neurokirurgi / lülisamba ortopeedi juurde. Mittespetsiifiline alaseljavalu möödub enamasti 2–3 nädala jooksul täiendava uurimise ja sekkumise vajaduseta.
4. Täiendavaid uuringuid peaks tegema siis, kui esmased ravivõtted pole tulemust toonud umbes nelja nädala jooksul. Kui lisaks alaseljavalule esineb ka kiirguv valu, sundasend tugevast valust või neuroloogilised ärajäämanähud (stabiilne halvatus, tuimustunne, surinad), oleks 4–6 nädala jooksul vaja täiendavalt MRT-uuringut. Sellisel juhul on kahtlus eelkõige diski väljasopistusele, mis võib vajada kirurgilist sekkumist. Üldjuhul aga kehtib reegel, et uuringud on vajalikud neile, kellel kaebuste ja kliinilise hindamise alusel võib olla tegu kirurgilist ravi vajava seisundiga. Esmaselt hindab seda perearst, kes pöördub vajadusel e-konsultatsiooni kaudu kirurgile.
Püsivaks ehk krooniliseks alaseljavaluks loetakse valu, mis on kestnud üle 12 nädala. Miks meie aju ja valusüsteem otsustavad, et valu jääb püsima, kuigi kahjustust ei ole, seda kahjuks ei teata. Alaseljavalu pikem kestus võib olla seotud inimese mõtlemise või käitumisega, mis takistavad paranemist.
Kui alaseljavalu jääb püsima, peaks olukorda arutama perearstiga, et hinnata eelkõige sümptomeid ja seni rakendatud ravimeetmeid. Kui vaevus kestab vaatamata valuravile kauem, võiks esmalt teha röntgenuuringu, et välistada näiteks lülilibisemine. Vajadusel suunab perearst edasi taastusarstile, valuraviarstile või neurokirurgile/lülisambakirurgile.
5. Erakorraline abi. Kui esinevad viited nn hobusesaba kompressiooni sündroomile ehk tekib urineerimistakistus, süvenev jalgade halvatus ja/või lahklihapiirkonna tuimustunne, tuleb pöörduda kohe EMO-sse.
6. Kirurgiline ravi. Mittespetsiifiline alaseljavalu ei ole kirurgiliselt ravitav haigus, küll aga võib kirurgi abi vaja minna teiste lülisambal diagnoositud patoloogiate, näiteks diski väljasopistuse, lülisambakanali kitsenemise ning lülilibisemise korral. Lülisamba patoloogiate puhul ei ole kirurgilist sekkumist alati vaja. Määrav on elukvaliteet: kui valud häirivad oluliselt igapäevaelu ja -tööd, inimene vajab suurel hulgal valuvaigisteid ning tal on uuringutel leitud kaebustega seostatav muutus, on kirurgiline sekkumine sageli tõhus.
Tunne ära: seljavalu punased lipud
Mittespetsiifilise nimmevalu esmasel hindamisel peab jälgima nn punase lipu sümptome. Need on ohusümptomid, mille esinemisel peaks vaevust kindlasti täiendavalt uurima. Punase lipu sümptomid on järgmised:
Leevendust seljavalule apteegist
Apotheka proviisor Margit Karileet
Abi võib saada ka magneesiumist (lõõgastab lihast, vähendab pingeid ja aitab uinumisel), B-grupi vitamiinidest (toetavad lihaste ja närvisüsteemi tööd), oomega-3-rasvhapetest (põletiku- ja valuvastase toimega). Head on Tervisepüramiidi kalaõli kapslid, Mölleri ja Lysi õlid ning kurkumiin. Hästiomastuv toidulisand toetab ka sportimisest tingitud lihasprobleemidest taastumist, vähendab põletikunäite veres ning kangete lihaste tekkimist. Antioksüdantide kompleksides sisalduvad ained pidurdavad vabade radikaalide toimet.
Abi võib olla ka jahutavatest geelidest, nt turse alandamisel. Sarnaste komponentidega on ka spreid ning lahused.
NB! MSPVA salve/geele ei tohi korsettide/tugivööde alla määrida!
/nginx/o/2017/09/08/7076529t1ha132.png)