HUVITAV TEADA ⟩ Millest sõltub see, kas oled vasaku- või paremakäeline?

Foto: Shutterstock

See, mis käeline inimene on, näib olevat mõjutatud mitmetest teguritest nagu geneetika ja keskkond, kirjutab MedlinePlus.

Käelisus on kalduvus eelistada ühte kätt teise asemel selliste ülesannete puhul nagu kirjutamine ja palliviskamine. Lääneriikides on 85–90 protsenti inimestest paremakäelised ja 10–15 protsenti inimestest vasakukäelised. Segakäelisus (erinevate ülesannete jaoks erinevate käte eelistamine) ja kahekäelisus (oskus mõlema käega ülesandeid võrdselt hästi täita) on haruldased.

Käte eelistamine muutub selgemaks varases lapsepõlves ja on järjepidev kogu elu jooksul. Selle bioloogilisest alusest on aga vähe teada. Käte eelistamine on osa arenguprotsessist, mis eristab keha paremat ja vasakut külge (nimetatakse parem-vasak asümmeetriaks). Täpsemalt näib, et käelisus on seotud erinevustega aju parema ja vasaku poolkera vahel. Parem poolkera kontrollib vasaku kehapoole liikumist ja vastupidi. 

Algselt arvati, et käelisust kontrollib üks geen. Hiljutised uuringud näitavad aga, et sellele aitavad kaasa mitmed geenid, võib-olla kuni 40. Tõenäoliselt on kõigil neil geenidel iseenesest nõrk mõju, kuid koos mängivad nad olulist rolli käte eelistuse määramisel. Seni on teadlased tuvastanud vaid mõned paljudest geenidest, mis arvatavasti käelisust mõjutavad. Uuringud näitavad, et käelisust mõjutavad ka muud tegurid. Oma osa võivad mängida sünnieelne keskkond ja kultuurilised mõjud.

Nagu paljudel keerukatel tunnustel, ei ole ka käelisusel lihtsat pärimismustrit. Vasakukäeliste vanemate lapsed on suurema tõenäosusega vasakukäelised kui paremakäeliste vanemate lapsed. Kuid kuna üldine võimalus olla vasakukäeline on suhteliselt väike, on enamik vasakukäeliste vanemate lapsi paremakäelised. Identsed kaksikud on tõenäolisemalt sama käte eelistusega kui mitteidentsed kaksikud.