Käärsoolevähi esinemissagedus alla 50-aastaste seas on viimastel aastakümnetel tõusnud. Teadlased on kahtlustanud, et selle taga on rasvumine ja kõrge rasvasisaldusega toidu võidukäik. Uuest teadustööst saab sellele väitele kinnitust, vahendab Medical Xpress.
Salki instituudi ja California ülikooli teadlased on nüüd avastanud, kuidas rasvarikkad dieedid võivad muuta soolestikubakterite kooslust ja ühes sellega seedimise käigus eritatavaid sapphappeid, mida need bakterid mõjutavad, soodustades hiirtel kolorektaalse vähi teket.
Ajakirjas Cell Reports avaldatud uuringus tuvastas töörühm, et kõrge rasvasisaldusega dieedil olevatel hiirtel suureneb spetsiifiliste soolebakterite osakaal. Need soolestikubakterid muutsid sapphapete koostist viisil, mis põhjustas põletikku ja mõjutas soolestiku tüvirakkude uuenemise kiirust.
Sapphappeid toodab maks ja need aitavad soolestikus toidul seeduda ning omastada kolesterooli, rasvu ja muid toitaineid.
«Mikroobide tasakaalu soolestikus kujundab toitumine. Avastasime, kuidas muutused soolestiku mikroobide populatsioonis (soolestiku mikrobioomis) võivad tekitada probleeme, mis võivad põhjustada vähki,» ütleb uuringu kaasautor professor Ronald Evans. «See sillutab teed sekkumistele, mis vähendavad vähiriski.»
2019. aastal näitasid Evans ja tema kolleegid hiirtel, kuidas rasvarikkad dieedid suurendasid üldist sapphapete taset. Nad leidsid, et muutus sapphapete tasemes vaigistas soolestiku võtmevalgu Farnesoid Xi retseptori (FXR) ja suurendas vähi levimust.
Lahtiseks jäi aga see, kuidas rasvarikkad dieedid muudavad soolestiku mikrobioomi ja sapphapete taset.
Teadlased uurisid uues teadustöös toidust saadavate ja mikroobse päritoluga väikeste molekulide kogusid kõrge rasvasisaldusega dieedil olevate loomade seedetraktis. Kasutati geneetiline mutatsiooniga hiiri, mis muutis nad kolorektaalsete kasvajate suhtes vastuvõtlikumaks.
Teadlased avastasid, et kuigi rasvarikka toiduga toidetud hiirtel oli soolestikus rohkem sapphappeid, oli see vähem mitmekesine: rohkem esines soolestikubakterite muudetud sapphappeid. Samuti ilmnes, et need modifitseeritud sapphapped mõjutasid tüvirakkude vohamist soolestikus. Kui need rakud ei uuene sageli, võivad hakata kuhjuma mutatsioonid, mis on oluliseks tõukeks sageli nendest tüvirakkudest tekkivate vähkkasvajate arengu soodustamisel.
Suure rasvasisaldusega dieedil olevate hiirte mikrobioomides ilmnesid ka silmatorkavad erinevused: nende hiirte seedetraktis leiduvad soolebakterite kogumid olid vähem mitmekesised ja sisaldasid erinevaid baktereid võrreldes normaalselt toituvate liigikaaslaste mikrobioomidega. Kaks neist bakteritest – Ileibacterium valens ja Ruminococcus gnavus – suutsid toota modifitseeritud sapphappeid.
«Oleme täpselt kindlaks teinud, kuidas kõrge rasvasisaldusega dieet mõjutab soolestiku mikrobioomi ja kujundab ümber sapphapete kogumit, muutes soolestiku põletikuliseks ja altiks haigestumisele,» ütleb Evansi labori endine järeldoktor Ting Fu.
Kokkuvõtvalt muudab rasvarikas toitumine mikrobioomi koostist, soodustades bakterite nagu I. valens ja R. gnavus kasvu. See omakorda tõstab modifitseeritud sapphapete taset. Need sapphapped loovad põletikulisema keskkonna, mis võib soolestikubakterite kooslust veelgi muuta.
