Lühinägevus on seisund, mille puhul on häiritud kaugel olevate objektide selge nägemine.
Kuidas kaitsta last lühinägevuse eest?
Lühinägevus tekib lapseeas ja võib aastate jooksul oluliselt süveneda, viies potentsiaalselt nägemist ohustavate tüsistuste tekkeni, näiteks kollatähni ja võrkkesta degeneratsiooni, võrkkesta rebendi ja irdumise, glaukoomi ja kataraktini. Lühinägevate inimeste hulk on viimaste aastakümnetega kiiresti kasvanud ning prognoositakse, et aastaks 2050 on 50 protsenti maailma elanikkonnast lühinägevad.
Lühinägevuse sümptomid
- Laps ei näe tahvlile ja võib silmi kissitada.
- Laps istub televiisorile väga lähedal.
- Laps ei märka kaugel asuvaid objekte.
- Harvem võib esineda silmade pingetunnet ja väsimust ning peavalu.
Mis põhjustab lühinägevust?
Lühinägevuse tekkes on väga olulisel kohal keskkonnategurid. Lastel, kes veedavad rohkem aega õues, on oluliselt väiksem risk lühinägevuse tekkeks. Lühinägevuse tekke riski suurendab rohke lähitöö, näiteks nutitelefoni liigne kasutamine ja töökoha halb valgustatus. Lisaks on erinevaid geene, mis lühinägevuse teket mõjutavad. Neid on tuvastatud ligi 500, kuid kokkuvõttes vaid 20 protsenti lühinägevuse tekkest on seletatav geneetiliste teguritega.
Kas lühinägevust saab ravida?
Juba välja arenenud lühinägevust saab korrigeerida prillide ja kontaktläätsedega või kirurgiliste meetoditega. Nii tagatakse valguskiirte koondumine võrkkestale, mis on vajalik selgeks nägemiseks. Silma kasvu pidurdavat toimet aga neil meetoditel ei ole, mistõttu ei vähenda need ka lühinägevusega seotud tüsistuste riski. Siiski on võimalik lühinägevuse süvenemist pärssida atropiini silmatilkade ja spetsiaalsete kontaktläätsedega, edastab ITK patsiendikeskkond.