Haiguste tekkimise järjekord võib mõjutada eluiga

Südamepuudulikkuse korral on südame töövõime langenud Foto: Shutterstock

Ajakirjas The Lancet Public Health avaldatud uuringus hinnati, kuidas mitmed pikaajalised tervisehäired, nagu psühhoos, diabeet ja südamepuudulikkus aja jooksul arenevad ja millist mõju see võib eeldatavale elueale avaldada. 

Rohkem kui neljandikul Ühendkuningriigi täiskasvanutest on kaks või rohkem pikaajalist terviseprobleemi. 65 protsendil üle 65-aastastest on vähemalt kaks haigust, 85-aastaste ja vanemate puhul on see protsent peaaegu 82, vahendab Medical Xpress.

Analüüsti psühhoosi, diabeedi ja südamepuudulikkuse arengut 20-aastase perioodi vältel. Luubi all oli üle 1,6 miljoni 25-aastase ja vanema inimese käekäik. Kasutati andmepangas SAIL hoitavaid andmeid, koostööd tehti ka patsientide ja avalikkusega kogu Ühendkuningriigist, et mõista nende kogemusi mitme pikaajalise seisundiga elamisel.

Ilmnes, et tervisehädade tekke järjekord mõjutas oluliselt eeldatavat eluiga. Need, kellel tekkisid kolm kõnealust probleemi selles järjekorras: diabeet, psühhoos ja kongestiivne südamepuudulikkus, kaotasid elueast kõige rohkem, keskmiselt umbes 13 aastat.

Need, kellel tekkisid samad terviseprobleemid teises järjekorras, olid vähem mõjutatud. Näiteks võib 50-aastase mehe oodatav eluiga erineda rohkem kui 10 aastat sõltuvalt sellest, millises järjekorras tal psühhoos, diabeet ja südamepuudulikkus välja arenevad.

Uuring näitas samuti, et neil, kellel tekkis esmalt diabeet, seejärel psühhoos ja lõpuks kongestiivne südamepuudulikkus, oli suurem risk haigestuda veel järgmisesse pikaajalisesse haigusse või surra viie aasta jooksul pärast viimast diagnoosi.

Näiteks aga neil, kellel oli diagnoositud psühhoos ja diabeet mistahes järjekorras, oli pikem eluiga kui neil, kellel oli diagnoositud ainult psühhoos. Kuigi see oli üllatav leid, eeldavad teadurid, et diabeetikud hoiavad näiteks diabeedikliinikute kaudu tervishoiutöötajatega regulaarset kontakti ja see võib parandada nende üldist tervist.