ETTEVAATUST ⟩ Paberist joogikõrred on lausmürgised!

Joogikõrte kasutamine on aina enam populaarsust kogumas ja moes, teadmata nende kasutamise tagamaid. Foto: Pexels

Peale stressirikast päeva on mõnus ennast kosutada mõne meeldiva jahedama joogiga ja veelgi mõnusama elamuse tekitab see siis, kui seda saab juua kõrrega. Kahjuks aga tihtipeale ei mõelda, mis saab joogikõrrest edasi. Uutes uuringutes on selgunud, et teatud materjalidest kõrte kasutamine on tervisele ohtlik ja teadlased ei soovita nende kasutamist. 

Ökoloogilisest paberist kõrres leidub Euroopa uuringute järgi 90 protsenti niinimetatud igavesi kemikaale ja ühendeid, mis ei lagune või lagunevad vaevu ning võivad meie kehasse koguneda, põhjustades sellega tõsiseid terviseprobleeme. 

«Igavesed kemikaalid» on mitteametlik nimetus, mis sisaldab endas rohkem kui 12 000 kemikaali, mida tuntakse ametlikult polü- ja perfluoroalküülühenditena (PFAS), mis peaaegu üldse ei lagune ei keskkonnas ega ka meie kehas. Seetõttu saavad need kemikaalid ka meie kehas, kui me neid kõrsi kasutame, nii-öelda igaveseks osaks. 

Inimesed puutuvad peamiselt PFASiga kokku toidu ja joogivee kaudu. Lisaks võivad seda sisaldada ka paljud toidupakendid ja plastkotid, mis võivad toiduga kokku puutudes seguneda. 2021. aasta Ameerika Ühendriikide uuringus leiti taimsetes jookides kõrtes esinevat PFASi sisaldust. Seetõttu on Belgia Antwerpeni ülikooli teadlased analüüsinud erinevatest materjalidest valmistatud kõrsi, et näha, kas sama kehtib ka Euroopas. 

Teadlased on testinud 39 erinevat kõrt – paberist, klaasist, bambusest, roostevabast terasest ja plastist. Analüüsitud on neid 29 erineva PFASi ühendi suhtes.  

Enamik testitud kõrtest sisaldab PFASi ühendit, kokku leiti uuringus 18 sellist kõrt. Kõige tõenäolisemalt sisaldavad PFASi ühendit paberist kõrred, mida on leitud 90 protsendist testitud kõrrebrändidest. Kõige sagedamini on uuringu käigus tuvastatud perfluorooktaanhapet, mis on seotud kõrge kolesterooli, nõrgenenud immuunvastuse, kilpnäärmehaiguse ja neeru- ja munandivähiga. Alates 2020. aastast on seda keemilist ühendit keelatud kogu maailmas kasutada. Lisaks on suurema tähelepanu alla sattunud ka trifluoroäädikhape (TFA) ja trifluorometaansulfoonhape (TFMS), mis mõlemad on vees lahustuvad ja võivad kõrtest jookidesse lekkida. 

Uuringu tulemused näitavad, et bambusest kõrred on veidi paremad kui paberist kõrred, kuna PFASi leiti ainult 80 protsendil brändidest. PFASi on veel leitud plastist kõrtes ja 40 protsendis klaasist kõrtes. Ainsad, kus sellist keemilist ühendit ei ole tuvastatud, on roostevabast terasest kõrred. 

«Meie jaoks on uskumatu see, et taimepõhistest materjalidest kõrsi, näiteks paberist ja bambusest, reklaamitakse sageli keskkonnasõbralikumate ja jätkusuutlikumate alternatiividena plastkõrtele, kuid nende keemiliste ühendite sisaldus näitab, et see pole tingimata tõsi,» kommenteerib uuringu vastutav autor Thimo Groffen. 

Ohutuse tagamiseks soovitavad teadlased inimestel hakata kasutama roostevabast terasest kõrsi või loobuda üldse kõrtest.