Aina rohkem noori naisi langeb raske ja agressiivse vähivormi küüsi

Eesti Vähiliidu, Eesti Onkoteraapia Ühingu ja Eesti Puuetega Inimeste Koja ühisseminar «Kolmiknegatiivne rinnavähk – noorte naiste terviserisk» Foto: Erakogu / Postimees Tervis

Täna toimus Tallinnas Eesti Vähiliidu, Eesti Onkoteraapia Ühingu ja Eesti Puuetega Inimeste Koja ühisseminar «Kolmiknegatiivne rinnavähk – noorte naiste terviserisk». 

Rinnavähk on Eesti naiste seas esinemissageduselt esikohal ja 10–20 protsendil kõigist esmajuhtudest on haiguse raske ja agressiivne vorm — kolmiknegatiivne rinnavähk. See moodustab rinnavähisurmadest 30–40 protsenti. Kõrge riskiga varajasel rinnavähil on retsidiivi määr ajalooliselt olnud kuni 40 protsenti, mis on kõrgeim rinnavähi alatüüpidest. Retsidiividest enamik on metastaatilised, mille prognoos kahjuks ei ole hea.

Põhja-Eesti regionaalhaigla onkoloogi-ülemarsti ja Eesti Vähiliidu presidendi dr Vahur Valvere sõnul tuleb sõeluuringute piire muuta, sest kolmiknegatiivne rinnavähk on noorte naiste haigus, mis avaldub 20.–30. eluaastatel. Dr Valvere tõdes, et tulevikuprognoos kolmiknegatiivse rinnavähiga patsientidel ilma hea ravita pole lootust andev. Seetõttu on antud vähivormist rääkimine ääretult vajalik. 

«Kolmiknegatiivne rinnavähk on oma käitumiselt kõige agressiivsem ja meil puuduvad n-ö relvad, millega seda haigust rünnata,» selgitas Põhja-Eesti regionaalhaigla onkoloog dr Kadri Putnik. Tema sõnul on aastatega muutunud paremaks nii patsientide teadlikkus, patsientide käsitlus kui ka elulemus. Rinnavähki diagnoositakse sagedamini, sest aina rohkem naisi osaleb sõeluuringutel või võtab ise kahtluse korral ühendust. Dr Putnik paneb naistele südamele, kui oluline on enda rindade kontrollimine, sest varajane avastamine on parim ravi. Samuti kutsub dr Putnik naisi üles sõeluuringus osalema. «Sõeluuringutele kutsumine on muutunud aastatega paremaks, kuid probleem on selles, et kolmiknegatiivsesse rinnavähki haigestuvad just nooremad naised. Samuti oleme kaugel ideaalist, et kõik naised jõuaks sõeluuringule.»

Kui dr Putniku sõnul võiks ka perearst rindu kontrollida, siis dr Valvere rõhub üldisele tervisekasvatusele, mis algab kodust ja peaks algama juba varases eas. Ida-Tallinna keskhaigla onkoloogiakeskuse juht dr Elen Vettus arvas, et naised ei käi selles vanuses, kui kolmiknegatiivsesse vähki haigestutakse, perearsti juures. «Kui naistel pole kaebusi, siis ei saa kontrollimise kohustust panna perearsti õlgadele,» lausus dr Vettus. 

Millised on riskifaktorid haigestuda?

• Pärilikkus – BRCA1/2 geenikandlusega patsientidest üle 50 protsendi haigestuvad rinnavähki. 
• Ülekaal ja vähene füüsiline koormus premenopausis naistel.
• Suitsetamine ja alkohol tõstavad rinnavähki haigestumise riski.

Varajane avastamine mõjutab kõikide vähkide korral suurel määral patsiendi prognoosi. Alates 50. eluaastast peaksid kõik naised kasutama võimalust osaleda rinnavähi sõeluuringus. Kuna kõrge riskiga varajase kolmiknegatiivse rinnavähi patsientidest umbes pooled on nooremad kui 50 aastat, siis on oluline rinnavähki märgata ka enne organiseeritud sõeluuringu algust. Eriti tuleb rõhku panna enesekontrollile. «Tervisliku elu elamine ei kaitse meid alati haiguste eest. Kohe, kui tekib ebamäärane tunne või kahtlus, siis ei tohi enam ootama jääda,» rõhutas dr Vettus.