Koroona raske põdemine toob kaasa ootamatu probleemi

Jalad Foto: Shutterstock

Brasiilia teadlaste uuring näitas esimest korda, et raske Covid-19 seljatanutel võib olla oluliselt suurenenud sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsus, eriti vaimse stressi tingimustes. See võib jätta nad haavatavamaks ka südame-veresoonkonnahaiguste suhtes. 

American Journal of Physiology uues numbris ilmunud tulemused viitavad, et ränga koroonaviirushaiguse tagajärjed võivad suurendada südame-veresoonkonnahaiguste riski. Teadustöö viisid läbi D'Ori uurimis- ja haridusinstituudi (IDOR), São Paulo ülikooli (USP), São Paulo föderaalülikooli (Unifesp) ja Colorado Boulderi ülikooli teadlased.

Kuigi paljud patsiendid paranevad haigusest täielikult, on samade teadlaste juhitud varasemates uuringutes täheldatud raske Covid-19 infektsiooni üle elanud patsientide hulgas mõju südamele ja veresoonkonnale.

Jõuti järeldusele, et sellel populatsioonil on liigne sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsus, mille üks ülesanne on südamelöökide sageduse kiirendamine. Samuti võib see põhjustada ka düsfunktsiooni veresoontes.

Need tulemused julgustasid meeskonda süvenema, et mõista nende patsientide reaktsiooni stressile ja kehalisele aktiivsusele, mis mõjutavad samuti südame  ja veresoonkonna tervist.

Käesolevas uuringus analüüsiti 15 patsienti, kes olid intensiivraviosakondades või tavapalatites üle elanud raske Covid-19, kelle koroonadiagnoos oli kinnitatud ja kelle vere hapnikusisaldus oli haiguse ajal 93 protsenti või madalam. Kontrollrühmaks valiti 15 vabatahtlikku, kel polnud koroonaviirushaigust kunagi olnud, kellel ei olnud kaasuvaid haigusi ning kes olid sarnase vanuse ja kehamassiindeksiga. Uuringut viidi läbi 2020. aasta septembrist 2021. aasta oktoobrini, ajal, mil domineerivad beeta- ja gammavariandid, ning ükski osalejatest ei olnud vaktsineeritud.

Stressi mõju mõõtmiseks näidati uuring- ja kontrollrühmale kolme minuti jooksul slaide, mis muutusid iga kahe sekundi tagant, millega kaasnes vastuoluline heli, mida edastati kõrvaklappide kaudu. Analüüsi lõpus jõuti järeldusele, et kõik osalejad märkisid sarnast stressitaseme tõusu, kuid Covid-19 põdenud patsientidel erinesid mõned füsioloogilised reaktsioonid.

Lihases mõõdetava sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsus tuvastati mikroneurograafia meetodil. Sääre peroneaalse närvi asukoha määramiseks kasutati välist elektrilist stimulatsiooni.

Autorid mainivad, et koroona seljatanute jalalihastes oli olulise närvi aktiivsus umbes 65 protsenti suurem kui neil, kellel haigust ei olnud. Kuid stressi kogedes oli aktiivsuse tõus Covid-19 endistel patsientidel 128 protsenti suurem kui kontrollrühmas.

Autorid mõõtsid ka veresoonte reaktsioone stressi esilekutsumisele ja analüüsisid verevoolu, veresoonte funktsiooni ja keskmist arteriaalset rõhku iga osaleja käsivarres. Analüüs näitas, et kaks esimest aspekti olid halvemad Covid-19 patsientidel, olles kontrollrühmaga võrreldes enam kui 100 protsenti madalamad, samas kui keskmine arteriaalne rõhk oli kõigil inimestel sarnane.

Teadlaste sõnul näitab leid, et raskelt koroonat põdenutel võib olla suurenenud südame-veresoonkonnahaiguste risk. Nad rõhutavad, et raskekujulise Covid-19 üle elanud peaksid hoidma tervisel tähelepanelikult silma peal.