Peavalu: Millal peavalu muutub tõsiseks haiguseks? Kuidas ennetada pohmellipeavalu? Kas pea külmetamine tekitab ajuhaiguseid?

Tänases saates vestleme Regionaalhaigla neuroloog-ülemarst dr Andrus Kreisiga niivõrd universaalsel teemal, nagu seda on peavalu. Lisaks saame teada, kas puukentsefaliidi vastu tasub vaktsineerida. Kuidas pohmellipeavalu ennetada? Kas pea külmetamine tekitab ajuhaiguseid? Ja palju muud põnevat.

Kust algab hetk, mil tavaline peavalu muutub nii tõsiseks haiguseks, et vajab tähelepanu ja ravi?

Kui me ravist räägime, siis iga peavalu vajab tegelikult ravi. Laias laastus saab peavalud jagada kaheks: esiteks peavalud, mis on tingitud teisest haigusest ehk sümptomaatilised peavalud. Ning teiseks peavalud, mis ei ole teistest haigustest tingitud ehk pingepeavalud ja migreen.

Esimese grupi peavalud on harvemini esinevad, sest haiguseid, mis neid esile kutsuvad ei ole just palju. Tuntumad põhjustajad on erinevad peas esinevad põletikud – glaukoom ehk silma siserõhu tõus ja põskkoopapõletik. Harvem on põhjuseks tõsisemad ajukelmepõletikud ehk meningiidid.

Rääkides nüüd peavaludest, mida esineb palju rohkem, saame need jagada kaheks.

Esimene grupp on pingepeavalud, mille puhul valu põhjus paikneb väljaspool koljut, peapiirkonna lihaste pingeseisundis. Seda kutsub esile sundasend (tänapäeval näiteks pikalt televiisori ja arvuti vaatamine) või psüühiline pinge.

Teine grupp on migreen, mida hinnanguliselt põeb 18% naistest ja 5% meestest. Tegu on omapärase haigusega, mis võib alata väga erinevas vanuses, nii lastel kui 50-aastastel.

Iseloomulik on valu esinemine hooti ning inimene ei pruugi ise teadagi, et tal on migreen. Peavalud on episoodilised, kestes neljast tunnist nelja päevani, mõningatel juhtudel ka kauem. Migreenihoogude vahel võib olla päevi, nädalaid, kuid, aastaid ja isegi aastakümneid. Kaasneb ka muid sümptomeid: iiveldus, oksendamine, peapööritus, ei taluta eredat valgust ja valju lärmi.

Need on jämedates joontes erinevad peavalu tüübid, mis esineda võivad.

Alustame lihtsamatest, kaela piirkonna lihaspingest tingitud peavaludest. Mis nende vastu aitab? Kas massaaž ja võimlemine võivad neid leevendada?

Just, massaaž ja eriti just aktiivne liigutamine kindlasti aitavad. Eriti kui põhjuseks on mehaaniline sundasend. Muidugi tuleks alustada sundseisundi vältimisest ehk kui on selline töö, kus peab olema pikalt ühes asendis, siis valu vältimiseks peab aeg-ajalt püsti tõusma, end liigutama ja tegema lihtsamaid harjutusi.

Psüühilisest pingest tekkiva peavalu korral tasub kindlasti ka võimelda ning siin on isegi tähtsam üldine füüsiline aktiivsus: liikumine, käimine, jooksmine, tervisesport. See kõik aitab üldist stressitaset langetada ja seega ka vähendada peavalu.

Kas peavalu puhul on soovitatav võtta peavalutablette?

Peavalutabletid on reeglina harilikud valuvaigistid. On olemas ka väga spetsiifilisi peavalutablette, mis on migreeni raviks mõeldud. Suurem osa peavalude vastu aga aitavad reeglina tavalised valuvaigistid, mis on käsimüügis olemas.

Halb on, kui neid tarvitatakse liiga sageli, sest see võib omakorda ise peavalu tekitama hakata. Seda nimetataksegi ravimitest tingitud peavaluks. Tuleb teraselt jälgida, et valuvaigisteid mõõdukalt tarvitataks.

Kust see piir jookseb?

Kirvereegel on, et valuvaigisteid võib tarvitada kümnel päeval kuus. Kusjuures tähtis ei ole see, mitu tabletti päevas võtta, vaid just see, mitmel päeval kuus neid võetakse.

Siiski ei ole see reegel individuaalne, sest osadel tekib ravimitest tingitud peavalu juba 7 päeva, osadel 15 päeva juures.

Nii et kui pea valutab sagedamini kui 10 päeva kuus, siis ei tohiks tablettidest rohkem abi otsida?

Nii sagedaste peavaludega peaks juba kindlasti arsti poole pöörduma. Kõigepealt rääkida perearstiga, kes annab nõu ja kui tema jääb hätta, siis aitab närviarst.

On olemas ka teistsugused ravimid, mis ei ole valuvaigistid, ja neid tarvitatakse regulaarselt, mitte ainult peavalude puhul. Nendega saab vähendada peavalude sagedust ja seega ka peavalu leevendavate tablettide kasutamist.

Kas kõrge vererõhk tekitab samuti peavalu?

See on sage küsimus ja ma ütleksin, et väga kõrged vererõhu väärtused, mis ulatuvad üle 200, võivad peavalu tekkimisel rolli mängida, madalamad aga pigem mitte.

Nii et arvata, et vererõhku alandades väheneb ka peavalu, ei ole õige?

Ma arvan, et selline seos peavalu ja vererõhu vahel on inimestel tekkinud sellest, kui peavalu esinedes mõõdetakse vererõhku ja saadakse kõrge tulemus. Siis tekibki järeldus, et kõrge vererõhk põhjustab peavalu. Pigem on asi aga vastupidi, vererõhk on tõusnud peavalust tingitult.

Mis migreeni põhjustab?

Praeguste seisukohtade põhjal on teada, et migreen on siiski geneetiline haigus, seda esineb sageli lähisugulaste seas. Inimesed sageli ei teagi, et neil on migreen. Kui küsida patsiendilt, kas emal või isal oli migreen, siis on vastus eitav, ent kui küsida, kas vanematel pea valutas, siis öeldakse jah. Selline seos on sage, kuid täpset migreeni põhjust me ei tea ja seetõttu ei ole tal ka põhjuslikku ravi.

Kuidas migreenist jagu saada?

Temast ei saagi kahjuks jagu, sest ta kulgeb omasoodu. Migreenile on iseloomulik, et ta esineb erinevatel eluperioodidel erineva kuju ja sagedusega. Nagu ma mainisin, siis vahest võib aastaid mitte ühtegi atakki esineda.

Kui peavalud muutuvad sagedasemaks ja vaevalisemaks, siis tuleb kõigepealt leida valuvaigisti, mis aitaks, ning hoida seda käepärast, kui valu tekib. Kui hood on sagedased, siis tuleb kasutada profülaktilist ravi nende ravimitega, mis migreenihoogude sagedust vähendavad. Neid tuleb süüa iga päev, oodates, millal siis migreeni aeg mööda läheb.

Olen kuulnud, et käsimüügis saadaval olevad ravimid migreeni vastu ei aita.

Tegelikult aitavad küll, pigem on asi selles, et kasutatakse liiga väikeseid annuseid. Käsimüügist saab osta ibuprofeeni, paratsetamooli ja aspiriini, mis muuseas mujal maailmas on vägagi kasutuses migreeni raviks. Meil kasutatakse vähe...

Kui on tõsine peavalu, eriti migreen, siis näiteks alla 600 mg ibuprofeeni ei tasu võtta. Sellest pole lihtsalt abi. Et apteegis on kättesaadavad 400 mg ibuprofeen, siis peakski võtma poolteist tabletti, võib ka 2. Seda siis 3 korda päevas. Need tunduvad suurte doosidena, aga migreeni puhul ongi suuremaid tarvis.

Kas migreenihoogu on võimalik valuvaigistitega nii alla suruda, et inimene saab tööd teha?

Öeldakse, et migreen on valusalt kaotatud aeg. Kui ikka tugev migreeniatakk inimest tabab, siis ei olda selle all tegutsemiseks võimeline. Ehkki kergema atakiga võib olla võimalik oma tegevusega jätkata. Tablettide eesmärk ongi üldiselt see, et inimene saaks naasta igapäevaelu juurde.

Siiski pean tunnistama, et väga raskete hoogude puhul tablette võttes valu isegi ehk leevendub, aga päris töövõimeliseks inimene ei muutu. See päev on ikkagi kaotatud.

Kas muutused elustiilis aitavad samuti migreeni vältida? On seal seoseid alkoholi, stressi, toitumisega?

See on lai teema. On märgatud, et paljudel migreenihaigetel on n-ö päästiksituatsioonid või olukorrad. Mina ütlen ikka oma haigetele, et ei ole olemas asja, mis ei suudaks migreenihoogu esile kutsuda, aga see on igal inimesel erinev. Kui miski kutsub esile, siis teeb ta seda alati ja kui ei kutsu, siis ei tee ta seda kunagi. Rääkides stressist, siis on tõesti migreenitüüpe, mis avalduvad pingelistes olukordades. Samas jällegi on ka olemas pingelangusmigreenid, nn nädalalõpumigreenid, mille puhul inimesel valutab pea ainult laupäeval ja pühapäeval, kui tuntakse pingelangust.

Ka mitmed toiduained, sealhulgas kindlasti alkohol, võivad hoo esile kutsuda. Punane vein, jäätis, kohv on mõned näited. Kohviga liialdamine on üldse alati riskifaktor. Kui kohvitarbimine on suur, siis soovitaksin seda kindlasti vähendada. Faktoreid on aga lisaks veel väga palju.

Kas kohv võib mõnel juhul peavalu ära võtta või on tegu pigem linnalegendiga?

Kofeiini on kasutatud ja kasutatakse ka praegu peavaluravimite koostises. Nagu ennist mainisin, siis nagu peavaluhoogu võivad esile kutsuda praktiliselt kõik asjad, siis samamoodi võivad ka raviks mõjuda erinevad asjad, sealhulgas kohv. On täiesti tavaline olukord, kus inimesel kohvi juues peavalu möödub, aga paraku ei saa nüüd soovitada, et kui teil on migreen, siis jooge kohvi.

Migreeni võivad leevendada ka teised mittemedikamentoossed vahendid. Tüüpiline on külmakompress. Samuti erinevad lõõgastumistehnikad, kus inimene heidab pikali ja proovib kaelalihaseid lõdvestada. Nende õpetamine on aga juba omaette teema.

Migreen näib siis olevat teaduse jaoks veel mõistatus. Tundub, nagu kõik asjad võivad migreeni tekitada ja seda ka ära võtta. Huvitav, et sellele ei ole tänapäeva teadus vastust leidnud.

Täpsustaksin siiski, et migreeni kui haigust ei tekita miski väliskeskkonnas. See on ikkagi kaasa antud, ehkki tõsi, hoogu vallandada võivad erinevad olukorrad ja ained. Miks see nii on, püsib veel tõesti mõistatusena.

Enne oli juttu alkoholi ja peavalu seosest. Kindlasti on kuulajatele tuttav olukord, et peale alkoholi joomist järgmisel päeval pea valutab. Mis seda esile kutsub ja kuidas sellest jagu saada?

Need mehhanismid on kaunis keerulised. Aju veresoontes tekivad põletikunähud ja tegu on tõesti keeruka protsessiga. Kõige olulisem on ikkagi profülaktika ehk ei tohiks nii palju alkoholi pruukida ning peaksime hoiduma konkreetsetest jookidest, mis võivad inimesel peavalu esile kutsuda. Nagu teame, siis vahel ei ole isegi asi suures koguses, vaid selles, mida on joodud.

Kui aga tulemus on juba käes, siis kõige parem on ikkagi võimalikult palju vedelikku tarbida, magada ja vajadusel võtta ka valuvaigistit.

Kas see on müüt, et erinevaid alkohoolseid jooke ei tohiks õhtu jooksul segada?

Siin on erinevaid teooriad, mida võib koos juua ja millal. Pigem on see ikkagi individuaalne eripära ja inimene ise jätab meelde, mis mõju mingitel kombinatsioonidel talle on.

Kindlasti on oluline juua rohkem vett, kui tarbite rohkem alkoholi. Kas või juba selle pärast, et vett tarbides väheneb ka alkoholikogus. Teiseks seetõttu, et organismis tekib joobe tagajärjel veetustamine ehk veedefitsiit, sest alkohol on oma olemuselt diureetik ehk aine, mis viib organismist vedelikku välja. Mida rohkem vett alkoholi tarbides juua, seda kergem on järgmine päev.

Minnes nüüd raskemate peavaluhaiguste juurde, nagu põletikud, siis palju tähelepanu on saanud puukentsefaliit. Kui sage see tänapäeval on ja kas tegu on pigem suveperioodi haigusega?

Tänapäeval on tegu juba peaaegu aastaringse haigusega, kuna kliima on soojemaks muutunud ja puugid on peaaegu aastaringselt aktiivsed. Kui me varem jätsime puukentsefaliidi talvel haigust diagnoosides välja, siis enam me seda ei tee ning see on üks esimesi diagnoose, millele me mõtleme.

Kui palju haigestub inimesi puukentsefaliiti ja kui palju teie nendega kokku puutute?

Tegu ei ole sagedase haigusega. Meil on aastas puukentsefaliidiga haigeid umbkaudu kümmekond, ent satutakse ka teistesse osakondadesse.

Miks ta on nii suure tähelepanu all, on eelkõige seetõttu, et entsefaliit võib kulgeda väga raskelt ning nagu enamiku viirushaiguste puhul, ei ole tal ravi. Tuleb lihtsalt oodata ja läbi põdeda. Kolmas oluline moment on, et ta on efektiivselt ära hoitav vaktsineerimisega.

Kui puukentsefaliiti haigestunuid on vähe, kas on siis mõistlik, et kõik inimesed peavad end selle vastu vaktsineerima?

Ma arvan, et vaktsineerimine on kindlasti põhjendatud. Esiteks seetõttu, et vaktsineerimine on üldjuhul alati ohutu. Tõsi, see küll maksab üht-teist, aga on väga oluline, mida sellega saab ära hoida. Ma rõhutan veel kord, et puukentsefaliit on ravimatu ja potentsiaalselt eluohtlik või rasket invaliidsust põhjustav haigus.

Millised on sagedamini esinevad ajupõletiku sümptomid või muud ohtlikud märgid, millega peaks arsti poole pöörduma?

Ajupõletikud ja ajukelmepõletikud kuuluvad ikkagi harvade haiguste alla, eriti võrreldes külmetushaiguste ja gripiga. Ent tegu on siiski potentsiaalselt raskete ja eluohtlike haigustega. Eelmainitud puukentsefaliidi näol on tegu efektiivselt ära hoitava meningiidivormiga. Teisi selliseid aga ei ole. On oluline, kui meningiit tekib, et pöördutakse kindlasti arsti poole ja et arst selle ka ära tunneks. See ei ole alati väga lihtne.

Tüüpiline võimaliku meningiidi sümptom on tugev peavalu, mis erineb varasematest ning on teistsuguse iseloomuga. Ka migreenihaiged, kellest arvatakse, et neil on järjekordne migreeniatakk, ütlevad, et meningiidi valu on täiesti teistsugune. Ka võivad sümptomiteks olla iiveldus, oksendamine, palavik, halvemal juhul teadvuse hägunemine ja teadvuse muutused. Midagi spetsiifilist aga kahjuks ei pruugi alati meningiiti näidata.

Kas vastab tõele, et tugev pea külmetamine võib põhjustada meningiiti või muid ajuga seotud haiguseid?

Peal on väga hea verevarustus ja seepärast võib ta ka kergesti külmetuda, sest külm põhjustab veresoonte ahenemise ja see omakorda peavalu. Just lihastes, mis on kaelas ja ümbritsevad pead. Samamoodi nagu teisteski keha lihastes, kui need külma saavad. See võib ka olla üks migreeni vallandavatest teguritest.

Mis puudutab aju- või närvihaiguseid, siis pea külmetamine neid esile ei kutsu.

Kõiki «Tervisepooltunni» podcast'e saad kuulata SIIT ja rohkem infot Regionaalhaigla Neuroloogiakeskusest.