VAATA JA UURI ⟩ Sinu vananemise eest otsustab kalkulaator

Kõige sagedasem dementsuse liik on Alzheimer. Foto: Pexels

Paljude inimeste jaoks on vananemine muret tekitav uute juurde tekkivate terviseprobleemide tõttu. Nüüd on leiutatud läbimurdeline tööriist, mis pakub lootust ja võimaldab inimestel oma tuleviku üle kontrolli saavutada, ennetades mitmesuguseid vananemisega seonduvaid haigusi. 

Uurijad on välja töötanud uue riskikalkulaatori, mis tuvastab keskealisi inimesi, kellel on järgmise 14 aasta jooksul suurem tõenäosus dementsuse tekkimiseks. Lisaks sellele põhineb see 11 peamisel riskifaktoril, millest paljusid saab ennetada. 

Vananeva elanikkonnaga on prognoositud, et dementsuse juhtumite arv aastaks 2050 kolmekordistub, muutes selle ennetamise ülioluliseks. On teada, et mitmed muudetavad riskifaktorid võivad dementsust vähendada või ennetada, seega aitab kalkulaator nende tegurite varakult avastamise tuvastamaks riskigruppi kuuluvaid inimesi. 

Oxfordi ülikooli teadlaste juhitud uuringus on välja töötatud uudne test, mis suudab ennustada dementsuse riski kõiki vorme 14 aasta jooksul, lähtudes 11 ennustatavast faktorist, millest enamus on seotud elustiiliga. 

Seni kasutatavad dementsuse riski hindamise testid erinevad selle hindamiseks kasutatavate tegurite poolest. Kuna need riskiskoorid on sageli välja töötatud ühes kindlas populatsioonis, näiteks Ameerika Ühendriiges, ei pruugi need teistes populatsioonides toimida. Lisaks võivad dementsusega seotud riskifaktorid elu jooksul varieeruda, mistõttu eakatele inimestele mõeldud mudelid ei pruugi sobida keskealiste inimeste jaoks. Teadlased on need piirangud võtnud luubi alla, kaasates uuringusse kaks 50-73-aastaste inimeste gruppi — 220 762 osalejat Ühendkuningriigi biopanga uuringu osalejat ja 2934 Whitehall II uuringu osalejat. 

Tulemusena leiti 28 dementsusega seotud riski, mille juures rakendati LASSO regressiooni statistilist meetodit, et tuvastada ja kõrvaldada vähem olulised faktorid. Selle tulemusena saadi 11 ennustavat faktorit kõigi dementsuse vormide jaoks, mida teadlased on nimetanud Ühendkuningriigi biopanga dementsuse riskiskooriks (UKBDRS). See hõlmab vanust, haridust, diabeedi ajalugu või selle praegust esinemist, insuldi ajalugu, vanemate dementsust, majanduslikku ebavõrdsust, kõrget kolesteroolitaset, üksinda elamist ja meessugu. 

Skoorile lisati ka APOE4 geen, mis osaleb kolesterooli ja muude vereringes olevate rasvatüüpide transportimiseks ning on teadaolevalt dementsuse riskifaktoriks. 

Selle uue skooriga on saab inimesi klassifitseerida madala või kõrge riskiga. Teadlased märgivad, et UKBDRS-i täpsust võiks parandada tunnetuslike testide, ajuskaneeringute ja neurodegeneratsiooni haiguste (näiteks Parkinsoni tõbi) vereanalüüsidega, kuid eelmainitud meetodid võivad olla kallid, aeganõudvad ja mitte alati kättesaadavad. 

«Seetõttu võiks UKBDRS-i kõige paremini kasutada sõeluuringuvahendina rühmitamaks inimesi riskirühmadesse, kus kõrgema riskinäitajatega inimesed saaksid üksikasjalikumat ja aeganõudvamad järelhindamist,» kommenteerib uuringu vastutav autor Raihaan Patel. 

UKBDRS annab teavet riski kohta, kuid ei ennusta saja protsendilise tõenäosusega, kas osaleja haigestub dementsusesse või mitte. Siiski usuvad teadlased, et skoor võib olla väärtuslik esmaseks sõeluuringuvahendiks inimeste rühmitamiseks riskigruppidesse. Seejärel saaksid kõrge riskiga inimesed läbida täiendavaid hindamisi üksikasjalikuma iseloomustamise jaoks. 

Kuigi uuringul on mõningad piirangud, näiteks dementsuse klassifikatsiooni ja osalejate demograafilised erinevused, näitab UKBDRS-i järjepidev jõudlus mõlema rühma osalejate seas usaldust selle kasutamisvõimaluste suhtes. Siiski rõhutavad teadlased, et skoori tõhususe tagamiseks tuleb seda hinnata mitmekesisemates populatsioonides. 

Kokkuvõttes pakub Ühendkuningriigi biopanga dementsuse riskiskoori väljatöötamine lootustandvat vahendit keskealiste inimeste dementsuse riskirühma kuulumise tuvastamiseks. Muudetavate riskifaktorite arvestamine selle uue skooriga võib aidata kaasa varajasele sekkumisele ja ennetusstrateegiatele, vähendades potentsiaalselt dementsuse tekkimise koormust tulevikus.