VAADE MEDITSIINI AJALUKKU ⟩ Kas kaasaegne meditsiin oleks võinud Abraham Lincolni päästa?
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
30. august 2023, 20:00
:format(webp)/nginx/o/2020/07/08/13198491t1hd742.jpg)
John Wilkes Booth tulistas Abraham Lincolni 14. aprillil 1865. aastal Washingtoni Fordi teatris. Kas tänapäevased meditsiinipraktikad ja ressursid oleksid suutnud Abraham Lincolni päästa pärast tema saatuslikku teatrikülastust 1865. aastal?
Kuul tungis presidendi pähe vasaku kõrva alt, läbis aju ja jäi parema silma taha. Ta kaotas kohe teadvuse ja elas umbes kaheksa tundi. Tema arstid ütlesid õigesti, et teda ei ole võimalik päästa, arvestades tolle aja meditsiini ja kirurgia seisu 1865. aastal. Siis puudusid võimalused intensiivraviks, veenisiseste tilgutite, abiventilatsiooni ja steroididega ajuturse vähendamiseks.
Tõenäoliselt säästis kuuli trajektoor Lincolni otsmikusagarat ja elutähtsaid ajutüve piirkondi. Mees oleks saanud kahjustusi väikeajus (ajupiirkonnas, mis kontrollib liikumist) ja me ei saa kunagi teada, millised muud ajustruktuurid võisid samuti kahjustatud olla.
Tänapäevased meditsiinilised sekkumised oleksid saanud Lincolni mõnda aega elus hoida ja aju skaneerimine oleks võimaldanud tema arstidel hinnata kahjustuse täpset ulatust. Kaasaegsed neurokirurgid oleks võinud hinnata, kas kahjustatud koe ja võib-olla ka kuuli eemaldamine oleks teda aidanud.
See, kas tema elukvaliteeti oleks võinud osaliselt taastada, on eraldi küsimus, millele me lihtsalt ei saa vastata, kirjutab History Extra.