/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/05/28/13122383t1haa53.jpg)
Briti Columbia ülikooli ja lastehaigla teadlaste juhitud uue uuringu kohaselt võivad mitmed lapseea allergiad alguse saada soolestikus elavate bakterite kooslusest.
Teadlased: lapsepõlves tekkivad allergiad võivad alguse saada kõhust
Ajakirjas Nature Communications avaldatud uurimuses väidetakse, et soolestiku mikrobioom ja varajased elumõjud on seotud sellega, kas lastel tekib mõni neljast levinud allergiast – ekseem, astma, toiduallergia ja/või heinapalavik. Leiud võivad viia meetoditeni, mille abil saab prognoosida, kas lapsel tekib allergia, ja aidata leida viisid, kuidas neid vältida.
«Me näeme üha rohkem lapsi ja peresid, kes otsivad allergia tõttu abi erakorralise meditsiini osakonnast,» ütles Briti Columbia ülikooli pediaatriaosakonna professor ja lastehaigla uurimisinstituudi ekspert dr Stuart Turvey pressiteates. «Sajad miljonid lapsed kogu maailmas kannatavad allergiate all, sealhulgas iga kolmas laps Kanadas, ja on oluline mõista, miks see juhtub ja kuidas seda ennetada,» lisas Turvey, kes on ka uue uuringu autor.
Uuring on üks esimesi, mis uuris korraga nelja erinevat kooliealiste laste allergiat. Kuigi kõigil neil allergilistel haigustel on ainulaadsed sümptomid, tunti Turvey laboris huvi, kas neil võib olla ühine päritolu, mis on seotud imiku soolestiku mikrobioomi koostisega.
«Need on tehniliselt erinevad diagnoosid, millest igaühel on eri sümptomid, nii et enamik teadlasi kipub neid eraldi uurima,» ütleb dr Charisse Petersen, uuringu kaasautor. «Kuid kui vaadata, mis rakutasandil valesti läheb, on neil tegelikult palju ühist.»
Teadlased uurisid 1115 last, keda jälgiti sünnist kuni viieaastaseks saamiseni. Ligikaudu pooltel lastest (523) ei ilmnenud kunagi allergiat, samas enam kui pooltel (592) diagnoosis ekspertarst ühe või enam allergiat. Teadlased hindasid laste mikrobioome kolme kuu ja ühe aasta vanuselt, kasutades selleks arstivisiitidel kogutud väljaheiteproove.
Väljaheiteproovides ilmnes bakteriaalne eripära, mis oli seotud sellega, et lastel tekkis viiendaks eluaastaks mõni neljast allergiast. Nimelt oli soolebakterite kooslus nii-öelda tasakaalustamata, mis tõenäoliselt põhjustas soolestiku kahjustuse ja suurenenud põletikulise reaktsiooni soolestikus.
«Tavaliselt talub meie keha miljoneid soolestikus elavaid baktereid, sest need teevad meie tervisele palju head. Mõned viisid, kuidas me neid talume, on tugeva barjääri hoidmine nende ja meie immuunrakkude vahel ning põletikuliste signaalide piiramine, et vältida immuunrakkude ründejoonele kutsumist,» ütleb dr Courtney Hoskinson. «Leidsime nende mehhanismide ühise rikke imikutel enne allergiate tekkimist.»
Imiku soolestiku bakteriaalset kooslust võivad kujundada paljud tegurid, sealhulgas toitumine, sünniviis, elukoht ja kokkupuude antibiootikumidega. Näiteks võivad antibiootikumid hävitada tundlikud bakterid, samas kui rinnaga toitmine tavaliselt täiendab imiku soolebaktereid. Teadlased uurisid, kuidas seda tüüpi tegurid mõjutasid soolestiku mikrobioomi tasakaalu ja allergiate teket.
«Sellest analüüsist saadi palju potentsiaalseid teadmisi,» ütleb dr Turvey. «Nendest andmetest näeme, et sellised tegurid, nagu antibiootikumide kasutamine esimesel eluaastal, põhjustavad tõenäolisemalt hilisemaid allergilisi häireid, samas kui rinnaga toitmine esimese kuue kuu jooksul on kaitsev. See oli universaalne kõigi uuritud allergiliste häirete puhul.»
Nüüd loodavad teadlased kasutada tulemusi, et teavitada ravimeetoditest, mis parandavad tasakaalustamata soolestiku mikrobioomi ja võivad potentsiaalselt ära hoida allergiate teket.